33 minutit uue eluni. Issand, halasta, mu patune pilk
Narkoosiarst jälgib operatsioonisaalis ekraanidelt näitajaid ja sehkendab paberitega. Ta kiikab hetkeks patsiendi poole ja ütleb: “Ilus rind, väga ilusad on. Tule siiapoole, siit näeb hästi.”
Rinnaimplantaatide paigaldamine maksab vähemalt 4500 eurot. Naised alates 40. eluaastast reeglina ümmargusi silikoone ei soovi ning paluvad endale panna tilgakujulise – nagu fotol –, mis ei ole nende meelest nii võlts.
Foto: Andras Kralla
Järgin proua soovitust ning liigun arglikult lauale lähemale. Türkiissinise kanga vahelt kõrguvad kaks suurt kinniteibitud nibudega silikoonrinda. Issand, halasta, mu patune pilk.
Plastikakirurg Siim Simmo, kassipiltidega rätik kukla tagant kinni seotud ja väiksed kõrvad räti küljes, teeb viimaseid nõelapisteid. Päeva esimesed implantaadid on paigaldatud.
Ripsmetehniku kitsas elutoas on massaažilaud, selle kõrval mängib valjuhäälselt televiisor. Naerupahvakute järgi tundub, et tegemist on mõne Ameerika komöödiasarjaga, aga kindel ei saa olla, sest protseduuri ajal ei tohi silmi avada.
Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.