Äripäeva korterijaht Hispaanias: "Kui sa kohe ei otsusta, on juba hilja!"
Malaga on džungel, kus hindadel pole mingit loogikat, ütleb Valeria, kohalik maakler. Äripäeva ajakirjanikud kirjutasid talle kinnisvarakuulutuse peale ja palusid endale Malaga uusarenduses korterit näidata.
Hispaania ehitised koosnevad enamjaolt kärgtellistest. See tähendab aga, et lisaks naaberkorterile õnnestub osa saada ka kaugemate korterite elust-olust.
Foto: Liis Treimann
Korterite valik kohalikus kinnisvaraportaalis idealista.com on suur, aga siin on juba esimesed trikid mängus. Portaal sisaldab palju kuulutusi korteritest, mida enam ammu müügis pole – põhjus lihtne, maakleril on ju vaja potentsiaalne klient kätte saada ning siis ehk õnnestub teisigi objekte näidata.
Ajakirjanike eesmärk leida 200 000–300 000eurone korter viis esimesena Malagas renoveeritava uusarenduseni, kus ühel stuudiokorteril oli hinda 199 000 eurot.
Äripäev Hispaanias
Äripäev külastas Hispaanias kohalikke ning Eestist läinud maaklereid, seal vähem või rohkem aega elanud Eesti inimesi ja investoreid. Lähipäevadel ilmub Äripäevas sel teemal mitu artiklit, mille abil saab teha täpsemaid järeldusi Hispaanias kinnisvara omamise ja sealse elu-olu kohta.
Lennuk tõusis Hispaania päikeselinna Malaga poole õhku, kui kinnisvarajutud olid juba pihta hakanud. „Laenu saamine kinnisvara ostmise jaoks Hispaaniasse pole mingi probleem,“ kõlab enesekindel hääl üle lennumühina.
Eestlaste meelisteemaks kujunenud Hispaania kinnisvara käisid üle vaatamas Äripäeva ajakirjanikud, kes leidsid, et soojale maale pole esialgu vaja kinnisvara osta.
Soojal maal on mõnus käia patareisid laadimas, kuid investeering sinna kui mõnusasse alalisse elupaika vajab põhjamaiselt põhjalikku kaalumist, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
Konsult Kinnisvara omanik ja maakler Martti Juse selgitas intervjuus, et välismaale kinnisvara ostmist plaanivaid kui ka juba sinna kinnisvara ostnud inimesi ühendab see, et täna on neil Eestis mitu kinnisvara.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.