Ravimimüüjate saladiilid paisutavad ravimite hinna üles. Kaotavad tervisekassa ja patsient
Eesti juhtivad ravimite hulgimüüjad teevad ravimitootjatega salakokkuleppeid ja teenivad sellega igal aastal kümneid miljoneid eurosid, kirjeldavad Äripäevale allikad – saladiilide tõttu on ravimite hinnad kunstlikult üles puhutud nii, et kaotavad tervisekassa ja patsient.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:
milliseid salakokkuleppeid teevad Eesti juhtivad ravimite hulgimüüjad ravimitootjatega;
kuidas mõjutavad need varjatud diilid ravimite hindu ja tervisekassat;
Kui patsient läheb apteeki ostma mõnd retseptiravimit, näiteks vererõhurohtu, küsib apteeker mõnikord, kas klient tahab saada originaali või koopiat. Patsient, kes valib koopia, võib esmalt olla rahul selle madalama hinnaga. Tegelikult käib koopiaravimite hindadega Eestis suurem mäng, kus võitjad on ravimite hulgimüüjad, aga kaotajad kõik teised, näitab Äripäeva paari kuu pikkune uurimine.
Tootjad ja hulgifirmad on ravimihindadega manipuleerinud aastaid. Vastutavad ametnikud ja minister on salajastest kokkulepetest teadlikud, kuid pole midagi teinud, et diilidele lõpp panna. “Elevant on toas, aga keegi justkui ei märka midagi,” kirjeldab üks allikatest ravimiäri avalikku saladust. “Kui hulgimüüjate skeem lõhkuda, vabaneks Eesti tervishoiusüsteemis metsik hulk raha,” lisab teine.
77
protsenti soodusravimite maksumusest tasus mullu tervisekassa, 23 protsenti jäi patsiendi kanda.
Äripäev teeb “avaliku” saladuse nüüd päriselt avalikuks. Rääkisime hinnakokkulepetest ravimiäris töötavate allikatega, kes palusid anonüümsust, sest Eesti turg on väike ja oma nime alt olukorra kritiseerimine võib äri ja suhteid tugevalt kahjustada. Lisaks on ravimitootjate lepped hulgimüüjatega konfidentsiaalsed ning inimesed peavad hoidma suu lukus ka aastaid pärast firmast lahkumist.
Hulgimüüjad ise ütlevad, et varjatud kokkuleppeid ei ole.
Äripäev töötas läbi paarsada Eesti apteekide majandusaasta aruannet ning leidis mustreid ja diile, mis lubavad väita: apteegiturul käib suur näitemäng.
Kirglikke vaidlusi ja riigi suunas ähvardusi põhjustanud apteegireformi algusest on möödunud üle kolme ja poole aasta, kuid mitte ühtegi uut proviisoriapteeki pole selle aja jooksul Eestis asutatud.
Apteegireform pole jõu- ega mõjujooni apteekide ning ravimite hulgimüüjate vahel muutnud, näitab peagi valmiv apteegituru analüüs, konkurentsiamet võtab apteekide frantsiisisuhted fookusesse.
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.