Luhtunud miljonijaht. Rahata jäänud korteriühistud tahavad riigi vastu kohtusse minna
Astume Kundas ühe kortermaja keldrisse, kus lagede betoon on nii pude, et armatuurraua otsad juba paistavad. Kulukas renoveerimisprojekt ütleb, et seda peaks kiiresti parandama, kuid toetust selle põhjendusega ei saa.
Kundas mitut korteriühistut esindav Sander Esbergi arvutustel on mitu tuhat Lääne-Virumaa leibkonda renoveerimistööde ettevalmistusteks kokku ümmarguselt üle miljoni euro kulutanud.
Foto: Liis Treimann
Tänavu tuli kortermajade renoveerimistoetusest osa saamiseks näppudele eriti tuliselt valu anda. 28. oktoobril küsisid ühistud mõne tunni jooksul toetust ligi 300 miljoni euro jagu, mis on sama palju, kui KredEx on viimase kümne aasta jooksul välja maksnud.
Kuigi toetust makstakse sel korral rekordiliselt 170 miljoni eurot, on toetuse jagamisel uued reeglid, mis jätavad mõnes maakonnas aega rahulikult tegutseda, kuid mõnes teises vähenes raha saamise tõenäosus väga väikeseks.
Lääne-Virumaal, kuhu kortermajade renoveerimiseks jagati toetuspotist vaid pisku, on ühistud kurjad. Nad hindavad, et maakonna korteriomanikud kulutasid taotluste ettevalmistamiseks kokku ümmarguselt miljon eurot. “Vaadake, mis rahad on ühistud pannud paberitele, mis jäävad tegelikult riiulisse. Mida ma majaelanikele ütlen?” küsib Kairi Raudberg, kes on 20 korteriühistu haldur või raamatupidaja.
“Kõige hullem maja,” tutvustas Kairi Raudberg enda selja taha jäävat kortermaja, mille ta renoveerimistoetusega korda lootis saada.
Kevadel korraldatud korterelamute rekonstrueerimise toetusvoor sulgus seekord eriti kiiresti ning toetusest ilmajäänud süüdistavad teisi osalejaid teadlikult puudulike avalduste esitamises.
Allkirja sai määrus, mida suurtes raskustes puitmajatootjad on rohkem kui aasta aega kannatamatult oodanud. Kliimaministeeriumi asekantsleri hinnangul oli hilinemine põhjendatud.
Kuigi ehitusmahud on juba pea kaks aastat langenud, suutis omajagu peatöövõtjaid mullu hüppeliselt kasumit kasvatada, mitmeaastaseid projekte ei juleta uue hinnatõusu kartuses siiski veel töösse võtta.
Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.