„Ma sain 11. klassis kirja Tartu Ülikooli arstiteaduskonnalt, kus mind õnnitleti heade olümpiaaditulemuste eest ja pakuti stipendiumit. Et ma tuleksin kohe ilma sisseastumiskatseteta õppima,“ räägib Heiki ühel kitsal pargipingil pisikeses pargis kohe SoHo külje all.
„Ja ma mõtlesin, et see ei saa olla kõige lahedam võimalus, kui seda mulle lihtsalt pakutakse. See ei tohi nii lihtne olla.“
See oli ka viimane kord, kui keegi talle punase vaiba lahti rullis. Reaalkooli lõpetamise järel ei täitunud unistus õppida MITs ehk mainekas Massachusettsi tehnikaülikoolis. Kuid samm-sammult, Londoni, Zürichi ja Berliini kaudu jõudis ta lõpuks Ühendriikidesse välja.
„New York on kallis ja üsna vaenulik — keegi ei oota sind siia. See tähendab, et sul peab olema väga tugev põhjus, miks siin elada.“
Heiki Riesenkampfi põhjus on selge: ta usub, et just siin, maailma kommertspealinnas on juba toimumas veel suurem revolutsioon kui kolme kümnendi tagune üleilmse veebi massidesse jõudmine.
Eestlane Eero A. Pikat on mõjuka finantsplatvormi Barchart president Chicagos, mis on korduvalt äriteel pöördeid teinud ja katsetab nüüd töös AId. „Tehisintellektil on potentsiaal olemas, ta on cool, kuid ta on ikka algeline,“ kõlab Pikati arvamus.
Kogu maailm on pärast Donald Trumpi valimisvõitu fundamentaalselt paigast nihkunud. Eesti edu selles uues reaalsuses määrab see, kui hästi juhib Tallinn Brüsselit.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.