25 aastat linnapea ja kohalik ärimees: tahaks üksi valitseda
Veerand sajandit Haapsalu valitsenud Urmas Suklese suurim soov eesseisvate valimiste eel on, et tema valimisliit ei peaks tegema koalitsiooni ja saaks valitseda üksi.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles möönab, et võib-olla on demokraatia toimimise mõttes võimu vahetumine tõesti hea, aga juhtimise mõttes kindlasti mitte.
Foto: Liis Treimann
Esmaspäeva lõunal mängib Haapsalu linnapea Urmas Sukles tennist. Ta üritab jõuda reketiga väljakule kolm-neli korda nädalas, et vormi hoida. Oma füüsilist vormi hindab arstiks õppinud 66aastane Sukles väga heaks.
“Öeldakse, et Sukles on vana. Aga vana saab olla ainult füüsiliselt. Kui su füüsis on hea, siis pole häda midagi. Ja kui su aju on terve. Mul on aju enda arust terve, mõtlen veel suht loogiliselt,” arutleb ta.
“Üks asi on vanus ja mulle öeldakse veel, et ma olen siin nii kaua olnud. Et see on nagu minu miinus. Ma arvan, et see on pigem mu pluss,” leiab Sukles tenniseväljaku ääres jalga puhates.
Teflonmehed
Teflonmehed on Äripäeva lugude sari Eesti kõige kauem ametis olnud linnapeadest ja vallavanematest. Nad kõik on mehed ja nad kõik pürivad taas võimule ka järgmisel nädalal toimuvatel valimistel.
Täna Sukles lõunat ei söö, see aeg läks tennise alla. Küsimusele, kas Haapsalu linnavalitsuse töötajad võivad ka keset päeva tennist mängimas käia, vastas Sukles, et tema ei käi kontrollimas, kus ja mis ajal täpselt inimesed töötavad. Aga lubab, et linnapea on tema igatahes 24 tundi ööpäevas.
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.
Milline on mõju kohalikule ettevõtlusele ja kinnisvarale?
Valitsuse otsus jätta taasterahastu toetusest ilma Haapsalu raudtee tõi Haapsalu linnapeale Urmas Suklesele ebameeldiva üllatuse. "Üks kamp laseb vee peale," ütles nördinud linnajuht.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.