Tööle telefonikelmiks. Eestlaste petmise eest pakutakse head raha ja ilusat kontorit. Vaid üks nõue – keeleoskus

Mitme riigi politseijõud võtsid nädal tagasi ette operatsiooni organiseeritud kuritegevuse võrgustiku vastu, mis haldas petukõnekeskusi Ukrainas Dnipros, Kiievis ja Ivano-Frankivskis, kus töötas sadakond inimest eri Euroopa riikidest.

Eesti masinatööstusettevõttes Hekotek toimus maikuus küberrünnak. Telefonikelmid tinistasid firma töötaja ja kandsid firma kontolt välja sadu tuhandeid eurosid.

Mullu septembris leidis Eesti väikeinvestor sotsiaalmeediast eksklusiivse investeerimisgrupiga liituma kutsuva reklaami. Mis algas professionaalse turuanalüüsi ja sõbralike vestlustega, lõppes detsembris totaalse krahhiga.

Saates „Äripäeva fookuses“ toome politsei jagatud reaalsete petukõnede näiteid ning küsime Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhilt Elari Haugaselt, mida politsei nende tõkestamiseks ja pättide püüdmiseks teeb.

Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.