Tööle telefonikelmiks. Eestlaste petmise eest pakutakse head raha ja ilusat kontorit. Vaid üks nõue – keeleoskus

Mitme riigi politseijõud võtsid nädal tagasi ette operatsiooni organiseeritud kuritegevuse võrgustiku vastu, mis haldas petukõnekeskusi Ukrainas Dnipros, Kiievis ja Ivano-Frankivskis, kus töötas sadakond inimest eri Euroopa riikidest.

Eesti masinatööstusettevõttes Hekotek toimus maikuus küberrünnak. Telefonikelmid tinistasid firma töötaja ja kandsid firma kontolt välja sadu tuhandeid eurosid.

Mullu septembris leidis Eesti väikeinvestor sotsiaalmeediast eksklusiivse investeerimisgrupiga liituma kutsuva reklaami. Mis algas professionaalse turuanalüüsi ja sõbralike vestlustega, lõppes detsembris totaalse krahhiga.

Saates „Äripäeva fookuses“ toome politsei jagatud reaalsete petukõnede näiteid ning küsime Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhilt Elari Haugaselt, mida politsei nende tõkestamiseks ja pättide püüdmiseks teeb.

Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.