Eksklusiiv. Lamborghini Temerarioga Itaalia kanna avastamine on 10 000 pärli mäng

Avastamata pärl. Lõuna-Itaalias Aadria mere ääres, saapakujulise riigi kannakohas asuv Bari on üks neist kes teab kui mitmest linnast, mida selle viledaks kulunud metafooriga iseloomustatakse. Ainuüksi ajaloo poolest päraturikkast Itaaliast leiab selliseid vähemalt kee jagu. Aga ei saa salata, et avastamist on Baris küllaga.

315 000 elanikuga sadamalinnal on ilus rannajoon ja itaalialikult paks kultuurikiht. Teada-tuntud reisisihtkohtadega võrreldes mõjub see vähem turistliku ja sellevõrra ehedamana.

Kitsaste kivitänavate äärsetes poekestes hoiavad nonna’d elus pasta – eriti kohalikku päritolu ning väikest kõrva meenutavate orecchiette’de – käsitsi valmistamise traditsiooni. Samuti Barist pärit spaghetti all'assassina ehk mõrtsuka spagetid pakuvad tugevalt küpsetatud toidu austajaile suurt naudingut. Rääkimata kõigest sellest, milleni ma ise põgusa külastuse jooksul ei jõua, alustades linna kuulsaimast vaatamisväärsusest – püha Nikolausi säilmeid peitvast basiilikast, mis on tähtis palverännaku paik nii katoliiklastele kui ka õigeusklikele.

Teisalt jälle kuulub Apuulia maakond, mille keskuseks Bari on, ajalooliselt vaeseimate Itaalia piirkondade hulka. Ja seda ikka tunneb – nii mõnigi hoone vajab hädasti värskendust ja paljud tänavad on halvas seisus.

Kollane Lamborghini Temerario torkab niisuguses keskkonnas kontrastselt silma.

Itaalias superautoga sõitmine on alati eriline kogemus. Itaalia on nende keskmootoriga ekstreemsuste sünnimaa ja kants. Ent lõppude lõpuks loevad ikkagi inimesed. Itaallased ei pelga oma emotsioone välja näidata ning kodumaal tehtud superautod tekitavad neis siirast imetlust ja lapselikku elevust. Sellise autoga sõitjasse suhtutakse kui omaenda poega või tütresse, kel on elus hästi läinud, mitte kui liiga rikkasse kehkenpüksi.

Ometigi saab koos fotograaf Liis Treimanniga Bari Lamborghini esindusest Temerarioga minema veeredes kiiresti selgeks, et seekordne sõit tuleb varasematest erinev.

Vähe sellest, et me oleme riigi avastamata nurgas, kus superautod polegi ehk niiväga kodus – lisaks on veebruar, aasta üks külmemaid kuid. Tõsi, saapamaa kannakohas tähendab see umbes tosinat soojakraadi. Ning mis puudutab kohalikke, siis nende omaksvõttu ei ole just lihtne tajuda, kui nad on äsja puhkenud vihma- ja rahesaju eest varjunud. Vaat sellised pärlid otse taevast…