Maksuamet kutsub end üles andma

Trahv võib ulatuda 300 päevapalgani deklaratsioonis vähem näidatud tulu eest, millele lisandub kuni pool tasumata tulumaksust.

Maksuameti järelevalveosakonna juht kinnitas, et väärtpaberitulu deklareerimata jätnud isikuid asutakse püüdma juba järgmise aasta esimestel kuudel. Ta lausus, et tulu tagantjärele deklareerijatele antakse 30 päeva aega tulumaksuvahe tasuda.

Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi tegevdirektor Jaanus Erlemann ütles, et maksuamet tegi järelepärimised kahtlusaluste isikute kohta juba suvel, saades tehingustatistika inimeste kohta, kes olid teinud väärtpaberitehinguid 1996. ja 1997. aastal, kuid polnud seda aasta hiljem deklareerinud. Ta uskus, et mõned inimesed tulevad ennast üles andma, kuid mitte kõik.

Tallinna börsi kõrgajal väärtpaberiturul aktiivselt tegutsenud Reformierakonna liige Meelis Atonen kinnitas eile, et pole 1996. ja 1997. a eraisikuna väärtpaberitulu teeninud. «Ma teenisin tulu erinevate ettevõtete kaudu,» ütles Atonen. «Tänavu märtsis deklareerisin väärtpaberitulu eraisikuna paarisaja tuhande krooni ringis,» lisas ta.

Enrico Aav tunnistas, et offshore-firmade ja valduskontode kaudu aktsiatulu teeninud eraisikuteni maksuamet veel ei ulatu. Ta avaldas lootust, et kunagi jõutakse nendegi jälile, sest maksuametil on aega tulusid kontrollida seitse aastat.

Eesti avalike ettevõtete saja suurema eraisikust aktsionäri hulka kuuluv BNS Eesti tegevjuht Oleg Harlamov ütles, et suuri kalu maksuamet oma üleskutsega ei püüa. «Mina olen aktsiatehinguid teinud alati oma nime all ja pole selleks kasutanud offshore-firmasid,» lausus Harlamov. «1997. ja 1998. aastal vaatasid kõik minu peale imelikult, et ma makse maksan. Olen selle üleskutse poolt.»

Ka Pennu endine suuraktsionär Alo Koop kinnitas, et on alati oma väärtpaberitulu deklareerinud. Samas ütles ta, et pole tänaseni Pennu uute omanike käest kätte saanud raha müüdud aktsiate eest ja pole seda tehingut seetõttu ka maksuametile esitanud.