Uus naftajuhe: geopoliitiline hoop Venemaale

Projekti vastu tundsid huvi ka Vene Lukoil ja Jukos, kuid pidid sellest loobuma poliitilistel põhjustel.

Esmakordselt hakati Aserbaidzhaani nafta transportimisest Ceyhani rääkima juba 1992. aastal, 10 aasta jooksul on projekti realiseerimine korduvalt kahtluse alla seatud.

Nüüd on juhe lõpuks saanud reaalsuseks: täna panevad Aserbaidzhaani, Gruusia ja Türgi ehk siis riikide, millest naftajuhe läbi kulgeb, presidendid Kaspia mere äärde maa sisse roostevabast terasest kapsli läkitusega tulevastele põlvedele.

Naftajuhtme ehitus ise peaks algama 2003. aasta veebruaris-märtsis. Selleks ajaks loodetakse kokkuleppele jõuda projekti finantseerimisskeemis. Eeldatakse, et 30% investeeringutest kindlustavad aktsionärid, 70% moodustavad laenatud vahendid.

Ehitus peaks lõpule jõudma 2004. aasta lõpul, 2005. aasta kevadel voolab seal juba nafta.

Projekti eduka realiseerimise korral läheb suur osa Kaspia naftast mööda Venemaast, mis lootis seni saada põhiliseks transiidiriigiks selle regiooni naftale.

'See on geopoliitiliselt suur hoop Venemaale', rääkis Petroleum Argus Moskva osakonna juht Sergei Lukjanov.

Vene kompanii Transneft asepresident Sergei Grigorjev väitis, et kompanii ei karda konkurentsi: 'Esiteks, esialgu ei tooda Aserbaidzhaan suuri naftakoguseid ja meie arvates jääb projekti majanduslik tasuvus küsitavaks. Lisaks võivad meie pakutavad tariifid osutuda köitvamaks.'

<#Vedomosti=http://www.vedomosti.ru/stories/2002/09/18-56-03.html>