Evelin Hiie suunab eestlaste kingamoodi

Alustasite Hansapangas tööd tellerina. Hiljem saite kontori juhatajaks. Mis või kes on toetanud Teie karjääri ja motiveerinud edasi liikuma?

Hansapangas oli organisatsioonikultuur niivõrd tugev, et need, kes me täna oleme, oleme tänu endisele Hansapangale. Endises Hansapangas oli väga positiivne atmosfäär ja ma hindan selle firma väärtusi. Näiteks õppimisvõimelisus oli seal väga hinnatud. Töötajatelt nõuti 100protsendilisi oskusi ja pidevalt toimus vabatahtlik ning sundimatu utsitamine. Libastumisi polnud võimalik endale lubada, näiteks mitteteadmist toodete tasemel.

Kui suur väljakutse oli tulla teise valdkonda juba valmis meeskonda juhtima?

Kui naised võivad jalanõude valikuga rahule jääda, siis miks meeste valik on nii nigel?

Naised on altimad minema uute moevooludega kaasa ja seetõttu on ka nende valik suurem. Eesti mees on konservatiivne, eelistab pigem praktilist jalatsit kui moodsat. Aga tuleb tunnistada, et trend on liikumas sinnapoole, et ka mehed muutuvad trenditeadlikumaks.

Kas Teil tuleb ette ka ainult naisjuhtidele omaseid spetsiifilisi probleeme?

Kui läbirääkimiste laua taga istub meesterahvas, siis kõigepealt tuleb ennast kehtestada, teha end talle võrdseks partneriks, ja alles siis saab asuda läbi rääkima. Naiste vahel jääb esimene samm ära, sest kohe ollakse võrdsed partnerid. On mehi, kellega ei ole mingit probleemi, kuid ega meestele üldiselt ei meeldi, et tullakse nende mängumaale, mis on võib-olla natukene feministlik seisukoht, aga nii see on.

Millele toetute konfliktsituatsioonides ja millest lähtute teravamate probleemide lahendamisel?

Minu jaoks on probleemi lahendamine pigem positiivne väljakutse. Minu põhimõte on see, et asjadest tuleb rääkida õigete nimedega. Konflikt on koht, kus teha asju selgeks, miks üldse selline situatsioon on tekkinud. Kõik negatiivsed asjad on tegelikult positiivsed, sest neist on nii palju õppida. Avameelsus on oluline, aga inimesed pahatihti ei soovi asjadest rääkida nii, nagu need on, ja siis tekibki palju arusaamatusi ja sellest konfliktid ju lõppkokkuvõttes tulevadki.

Mis on suurim erinevus Teie kui algaja ja Teie kui juba kogemustega juhi vahel?

Stressi- ja pingetaluvus on suurenenud. Alguses tekitas iga väiksemgi negatiivne tagasiside rohkem meelehärmi ja ma isegi võtsin asju rohkem isiklikult. Praegu oskan paremini analüüsida ja mõte liigub teistmoodi, põhimõttel, et õpi ebameeldivast olukorrast. Mõtlen alati, milline oli minu osa situatsioonis ja kas oleksin saanud midagi teisiti teha.

Mis on kõige olulisem, mida algaja juht peaks arvestama?

Arvan, et ei tasu araks lüüa ega iseendas kõhelda. Ainukene inimene, kes ennast aidata saab, olete te ise, ja endasse tuleb uskuda. Ühestki tagasilöögist ei tohi iialgi heituda. Juhi töö ongi probleemidega maadlemine. Iga telefonikõne tähendab mingit probleemi või küsimust, mida lahendada.

Margus Rink, Hansapanga personaalpanganduse juht

Olin Hansapangas Evelin Hiie otseseks ülemuseks. Ta oli vaikne ja arglik, aga samas meeldiv inimene. Temast paistis välja päikselisust ja sära. Kui otsisime Saaremaale regiooni juhti, siis ta esialgu ütles pakkumisest ära. Põhjendades, et on veel vara, aga mainides, et kuskil kaugel on tal tahtmine siiski olemas. Teda regiooni juhiks määrates läksime päris suurele riskile, kuid ma pean Evelini oma karjääri jooksul üheks viiest parimast valikust. Risk firma seest valikul oli ka see, et niisugune samm võis tekitada lisapingeid.

Juhina ilmutas ta sihikindlust ja saavutas kiiresti klientide tunnustuse. Eesmärk oli meil kokku lepitud ja tee, kuidas sinna jõuda, oli juba tema enda teha. Evelin Hiiet pean ma suureks üllatajaks, mis näitab, et esmamulje võib ikka väga petlik olla.