• OMX Baltic0,75%323,37
  • OMX Riga−0,59%965,61
  • OMX Tallinn1,37%2 279,19
  • OMX Vilnius0,1%1 513,86
  • S&P 5000,28%7 712,57
  • DOW 300,00%52 495,88
  • Nasdaq −0,02%26 424,82
  • FTSE 1000,14%10 747,76
  • Nikkei 2250,85%64 621,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,94
  • OMX Baltic0,75%323,37
  • OMX Riga−0,59%965,61
  • OMX Tallinn1,37%2 279,19
  • OMX Vilnius0,1%1 513,86
  • S&P 5000,28%7 712,57
  • DOW 300,00%52 495,88
  • Nasdaq −0,02%26 424,82
  • FTSE 1000,14%10 747,76
  • Nikkei 2250,85%64 621,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,94
Pakendiseaduse eelnõu järgi hakkab klaasist, plastist ja metallist õlle- ning karastusjoogitaarale kehtima pant, mis on 1,5?3 krooni sõltuvalt pudeli suurusest.
Kuna joogipakend moodustab kaaluliselt 4% kõigist pakenditest, on tagatisraha rakendamine kohanud mitmete kaupmeeste vastuseisu: miks nii tühisele pakendiosale on vaja luua nii keerulist süsteemi?
Siiski hakkab tulevikus Eestis ringlema märkimisväärne, 380 miljoni krooni suurune pandiraha aastas. Selle raha kogujaks on kaupmees, kes pandisumma müüdava joogi hinnale lisab. Kuna süsteemi käivitamisel ei ole tõenäoline, et tagastatakse 100% joogipakenditest, siis jääb tagastamata pandiraha kaupmehele kogumiskulude katteks.
Nõukogude ajal oli pudelite tagastamine rahva seas üldiselt väga populaarne. Tudengid näiteks teadsid kõik peast, mitu ?tuletist? on võimalik kastist õllest võtta ? kastis oli 20 õlut, kui taara ära viia, sai veel kuus õlut, mis oligi kasti õlle tuletis.
Seaduse eesmärk laiemas mõttes on taaskasutuse määra tõsta seniselt 15 protsendilt vähemalt 50 protsendini, mis arvestades naaberriikide ? Soome ja Rootsi ? kogemusi, on täiesti reaalne. Euroopa Liit on kehtestanud taaskasutuse piirmäärad, mida Eesti peab hakkama alates maikuust täitma. Praegu me nõudele (taaskasutusse 50% joogipakendist) ei vasta ning kui me ka lähitulevikus sellega hakkama ei saa, tuleb trahvi maksta.
Küsimus pole selles, et peaksime trahvide kartuses uisapäisa totraid seadusi vastu võtma, vaid selles, kuidas ikkagi tagada inimväärne ja puhas elukeskkond ka meie lastele.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele