Tööõnnetuskindlustus on kolmepoolselt vajalik

Tööõnnetuskindlustusest on võrreldes teiste nn klassikaliste sotsiaalse kaitse valdkondadega vähem räägitud. Näiteks pensionikindlustust ja ravikindlustust on 10 aasta jooksul juba mitu korda reformitud. Tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustamine toimib aga nii nagu ennegi ? sotsiaalmaksu ühisest katlast kaetakse tööõnnetusest tulenevad kahjujuhtumid; tervisekahjustused kaetakse kas pensioni- või ravikindlustuse kaudu. Teisisõnu ? üldjuhul on eraõiguslikest suhetest tulenevate hädade leevendamine jäetud riigi kanda. Ometi on ka tööõnnetused ja kutsehaigused suurte pensioni- ja ravikulude allikas.

Tervisekahjude hüvitamiseks kulub sel aastal tõenäoliselt 50 miljonit krooni. Siinjuures me teame, et suur osa tööõnnetustest vormistatakse kokkuleppel tööandjaga lihtsalt olmeõnnetuseks ja seetõttu võib tegelik number olla oluliselt suurem. Surmajuhtumeid on olnud aastas keskmiselt 30 ja raskete vigastustega tööõnnetuste prognoos käesolevaks aastaks on ligi 1000 juhtumit. Keskmisi ja kergeid vigastusi ning haigestumisi on aga kümneid kordi rohkem. Kõik see tähendab suurt muret kannatanutele ja nende peredele. Tegemist on põhjendatud kulutustega hüvitiste näol, samuti jääb saamata ka osa toodangust või jäävad osutamata olulised teenused. Kogukahju on mõõdetav sadades miljonites kroonides aastas.

Enamikes Euroopa riikides on rakendatud tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus, et vähendada tööõnnetusi ja kutsehaigusi, maksta hüvitisi töötaja ja tema pereliikmete elustandardi säilitamiseks ning saada asjakohast arstiabi.