• OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,19%7 727,31
  • DOW 300,09%52 540,83
  • Nasdaq 0,45%26 543,75
  • FTSE 1000,27%10 762,51
  • Nikkei 2250,85%64 621,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,92
  • OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,19%7 727,31
  • DOW 300,09%52 540,83
  • Nasdaq 0,45%26 543,75
  • FTSE 1000,27%10 762,51
  • Nikkei 2250,85%64 621,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,92
Eesti peab jäätmete taaskasutusmäära oluliselt tõstma. Praegu ladestame 95% Eestis tekitatud 397 000 tonnist olmejäätmetest. Võrdluseks: soomlased ladestavad 60% ja rootslased ainult 29% jäätmetest.
Jäätmekäitluse peamised viisid lisaks ladestamisele on taaskasutus, kompostimine ja põletamine. Eestis läheb taaskasutusse umbes 5% olmejäätmetest. Taaskasutusele rõhub nii uus jäätmeseadus kui ka uus pakendiseadus.
Parim lahendus on süsteemne jäätmekäitlus, millesse on haaratud tootja, tarbija ja jäätmekäitleja ning riik, kelle ülesandeks on motiveerida (loe: sundida) jäätmetekitajaid jäätmeid käitlema mitte ainult hinda, vaid ka keskkonda silmas pidades. Tasakaalupunkti leidmine on siin päris raske, sest majanduslik pool ja keskkonnahoid on jäätmekäitluses paraku pöördvõrdelises seoses.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele