Lätlastele ja leedulastele oleme kuumad Eesti poisid

Ettevõtte juht on tihti nõus pigem töötama kahjumlikult kui kahjustama suhteid olulise inimesega. Näiteks sõlmis meie tütarfirma juht lepingu ühega meie suurematest jaemüügiklientidest, mis tagas kliendile turundustoe suurusega 35% käibest, samas kui müügikasumi marginaal jäi alla 20%. Meie küsimusele, miks ometi sõlmis ta tehingu, mis toob ettevõttele sadu tuhandeid kroone kuus kahjumit, vastas firma juht: ?Teie, eestlased, olete head raamatupidajad, meie, leedulased, oleme head ärimehed.? Suhted on Leedus tähtsamad kui raha.

Heaks näiteks on ka Rakveres valmistatud toodete sisseveo ajutine keelustamine Leetu eelmisel aastal. Kuna meil hakkas liiga hästi minema ja kohalike konkurentide supp jäi lahjemaks, otsustasid huvigrupid sekkuda. Üheks põhjuseks, millega meie import Leetu suleti, oli meie veiseliha pohlamarinaadis. Järelevalveamet tuvastas, et marinaadis puuduvad füüsiliselt pohlamarjad, järelikult oleme teinud toote nimetamisel vea ja seda tuleb nimetada veiselihaks pohlamaitselises marinaadis. Niisugusest ?eksimusest? piisas, et sulgeda meie eksport mahuga üle 200 tonni kuus.

Erinevalt leedulastest lätlased ennast suurriigiks ei pea. Küll aga asub seal Baltimaade pealinn Riia. Lätist rääkides tulekski väga selgelt teha vahet pealinna ja muu riigi vahel, kuna Riia mõju on tohutu.

Meie tegevusalal on Läti nii eestlastele kui ka leedulastele väga oluline turg, sest Läti suudab toota ainul poole riigis tarbitavast sea- ja veiselihast. Lisaks puudub Lätis tugev kodumaine toidukaupluste kett nagu meie Selver või leedulaste VP Market, nii et välismaiste töötlejate pääs turule on pisut kergem. VP Marketi võidukäik Lätis teeb muret paljudele Eesti töötlejatele, kuna Leedu konkurentide pääs Läti turule on selle kaudu palju lihtsam.

Juhtimis- ja äristiil Lätis erineb leedulaste omast tuntavalt. Autoritaarse juhtimise ja sirge käsuliiniga pole Lätis midagi peale hakata ? väide ?omanik otsustas? pole lätlaste jaoks veenev argument.

Hõlpsasti toimivad need otsused, mis on kohalikele kasulikud. Otsused, mis tõotavad kasu asemel kahju, kas või lühiajalist ja helgema tuleviku nimel, ei jõua aga reeglina paberist kaugemale.

Hea näide on meie ja meie tütarettevõtte Rigas Miesnieksi taplus sealiha hooajaliste müügimahtude üle. Meie ühisest toorainebaasist, Baltimaade suurimast seakasvatajast Eksekost, tuleb igal kuul sarnane kogus sigu. Sealiha müügi kasumlikkus on aga sesoonne. Turg nõuab suuremaid koguseid ja pakub kõrgemat hinda maist augustini ja novembris-detsembris. Eriti nutune on meie jaoks aeg jaanuarist aprillini. Kuna tooraine on meil ühine ja suvel jaotame kasumit sõbralikult, võiksime rasketel aegadel koos vastutust jagada ? tundub ju loogiline?

Lätlased aga nii ei mõtle: kui rasketel aegadel kasum ära kaob, on nende osavõtt müügist selleks korraks lõppenud. Kui äri taas kasumlikuks muutub, on nad platsis ja nõutavad oma õigust raha teenida. See kordub aastast aastasse ja miski ei suuda kõigutada meie kolleegide usku sellisesse vastastikku kasulikku koostöösse.