Enn Soosaar läks omadega rappa

Kurioosseim näide pärineb 2003. aasta varakevadest, kui kaks nädalat enne valimisi pakkus Emor Rahvaliidu toetuseks 3%, napilt kaks nädalat hiljem oli see valimistel aga 10% kõrgem. Vahe üle nelja korra, see on statistilise vea piirest kaugelt üle! Asjasse süüvivad inimesed saavad sellest ka aru, sest Tallinna magalarajoonides küsitlusi tehes tõesti Rahvaliidu valijate enamikku üles ei leia.

See ei tähenda siiski, et meie võiksime väljaspool pealinna elavaid inimesi eirata, isegi kui mõni ajaleht või kirjamees seda tahtma juhtub. Mis puutub aga Rahvaliidu parem- või vasakpoolsusesse, sekka ka parem- ja vasaktsentrismi, mida me Enn Soosaare mäletamist mööda ühel või teisel ajal enda lipukirjaks olla võtnud, siis ootaks huviga täpsustust, kes ja kus Rahvaliidu juhtidest sellest rääkinud on.

Mis puutub Soosaare väidetud ?kuu-kaks tagasi alanud ?kõigi vasakjõudude? ühtekogumisse?, siis täpne tsitaat Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani kõnest Rahvaliidu kongressil 14. novembril 2004. aastal kõlab nii: ?Ma ei kavatsegi ütelda, et vastukaaluks paremjõudude ühinemisele peaksid kõik maailma proletaarlased ühinema. Ma olen veendunud, et ühinema peaksid need poliitikud ja erakonnad, kes mõistavad sotsiaalse ja demograafilise olukorra tõsidust. Need poliitikud ja erakonnad peavad olema valmis jõud ühendama, et tulevases Riigikogus ja valitsuses oleksid jõus inimest rahast kõrgemaks seadvad aated.?

Kuidas 14. november oli kuu-paar tagasi ning kuskohas on selles tsitaadis sõna ?vasakjõud?, seda mina ei adu. Sotsiaalse ja demograafilise olukorra mõistmine ei tohiks küll olla vasakpoolsete privileeg. Isegi kõige paadunum parempoolne saab aru, et kui inimestel jagub raha vaid toiduks ja peavarjuks või inimesi polegi, siis pole ka ärimeestel kliente ja ettevõtjatel tööjõudu. Aga mis seal ikka, kui muidu arvustada ei saa, siis hommikuse konjakijoomise kohta võivad kolumnistid ikka küsida.