Käibemaksuseadus täpsustub järgmisel aastal

Seaduse jõustumise ajaks on planeeritud järgmise aasta 1. jaanuar. Järgnevalt, tuginedes uuele eelnõule ja selle seletuskirjale, tutvustan kolme mõistet, millest üks on uus ja teised oluliselt muutumas.

Vahendamisteenust ei defineeri

Seadusemuudatustega täpsustatakse kauba impordi mõistet, sätestades selgemalt põhimõtte, et import saab sama kauba Eestisse toimetamisel toimuda vaid üks kord. Seega, kui impordiks loetakse kauba suunamist tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduurile, siis ei saa impordiks taas lugeda sama kauba pärast töötlemist vabasse ringlusse lubamist.

Samuti täpsustatakse impordi mõistet seoses käibemaksu eriterritooriumitega, näiteks Ahvenamaa. Ka Ahvenamaalt kauba Eestisse toimetamine on import KMSi tähenduses. Ühendusevälise tollistaatusega kauba puhul rakenduvad tavareeglid. Kui kaup deklareeritakse Eestis vabasse ringlusesse, on tegemist kauba impordiga. Kui aga kaup säilitab Eestis ühendusevälise tollistaatuse, näiteks paigutatakse tollilattu, siis Eestisse toimetamisel importi ei toimu.

Kehtivas seaduses on mõiste avatud mõneti ebaõnnestunult. Selle kohaselt, ka juhul, kui isik koos oma kaubaga väljub ühenduse tolliterritooriumilt, oleks kohe tegemist ekspordiga. Eelnõuga rõhutatakse, et KMSs on ekspordi mõiste puhul oluline, et kauba toimetamisel ühendusevälisesse riiki toimub ka kauba võõrandamine.

Oma kauba ELi territooriumilt välja toimetamine ei ole eksport KMS mõttes, seda käsitatakse mittekäibena (§ 4 lg 2 p 2).

Ekspordi aluseks saab olla üksnes üks tehing ehk kahe järjestikuse müügi korral on ainult ühel müüjal õigus deklareerida tehing kauba ekspordina. Kauba ekspordi aluseks olev tehing on see müügitehing, mille puhul müüja või ostja on kauba omanik ekspordi tollideklaratsiooni aktsepteerimise hetkel.

Eelnõu seletuskirjas kirjutatakse see pikemalt lahti järgmiselt: ?Kui ostja on jõudnud kauba edasi müüa enne ekspordideklaratsiooni aktsepteerimist, siis ei saa esimest müügitehingut enam lugeda ekspordi aluseks olevaks tehinguks, kuna lisandus uus tehing ja uus müüja, kellel tekib eksport, ning esimese tehingu müüjapool ei saa tehingut deklareerida ekspordina, vaid peab selle deklareerima siseriikliku käibena.

Kui aga esimese tehingu ostjapool müüb kauba edasi peale ekspordideklaratsiooni aktsepteerimist, on juba tegemist nn ekspordijärgse tehinguga, mis on väljaspool käibemaksuseaduse rakendusala.

Ekspordi aluseks olevaks tehinguks on see tehing, mis on kajastatud ekspordideklaratsioonile lisatud arvel.?

Ekspordi korral tuleb kaup toimetada ühendusevälises riigis asuvasse sihtkohta, üksnes ühenduse territooriumilt välja viimine, näiteks vedu laevaga Tallinnast Helsingisse läbi neutraalvete, ei ole veel eksport.

KMS mõistes tekib eksport ainult kauba võõrandajal, seda ka juhul, kui tegelik kauba ühendusest välja toimetaja või tollideklaratsiooni vormistaja on võõrandaja poolt volitatud isik või ostja.

Üldreeglina on tegemist ekspordiga siis, kui võõrandaja korraldab ise kauba väljaveo ühendusest ehk vormistab ekspordi ja korraldab/tellib veo, seda ka juhul, kui võõrandaja volitab kedagi oma nimel ja arvel vastavalt tegutsema.

Erandina on võimalik võõrandajal käsitada tehingut ekspordina ka juhul, kui kauba toimetab välja ostja (või ostja poolt selleks volitatud isik), kuid üksnes tingimusel, et see ostja on välisriigi isik. Igal juhul peab võõrandaja suutma kauba väljatoimetamist tõendada.