Majandusministeerium: Eesti 13. koht innovatsiooniedetabelis on küllalt hea tulemus

Teisalt on arendustegevuse ja innovatsiooniga seotud statistika kogumine omakorda väga pikaajaline protsess ning edetabeli koostamisel kasutas Euroopa Komisjon mitmete indikaatorite osas 2003. aasta andmeid kui kõige värskemaid. Seega ei peegelda need andmed veel hiljutiste arendustegevusse tehtud investeeringute tulemuslikkust täies ulatuses.

Hoolimata oma küllalt kõrgest 13. kohast on Eesti liigitatud mahajääjate hulka. Selle põhjenduseks on edetabeli koostamisel kasutatud indikaatorite liiga madal keskmine kasvumäär võrreldes teiste riikidega. Kuigi teatud indikaatorite osas (infotehnoloogia investeeringud, elukestev õpe, patendid jne) on kasvumäär tõepoolest murettekitav, siis MKM hinnangul pole Euroopa Komisjoni hinnang siiski läbinisti objektiivne, vaid osaliselt põhjustatud statistilisest anomaaliast.

Indikaatori ?kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste ekspordi osatähtsus koguekspordist? puhul on Euroopa Komisjon vaadelnud ajaperioodi 2000-2004. Aastal 2000 küündis Eesti kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste osatähtsus 25% koguekspordist (võrdluseks: 1999 aastal oli vastav näitaja 10%).

Selle põhjuseks olid eelkõige muudatused Soome kontserni Elcoteq?i tootmisstrateegias, kes sel aastal hüppeliselt suurendas Eestisse töötlemiseks tuleva toodangu sissevedu ja seejärel ka väljavedu pärast töötlemist. 2001-2002 aastatel vähendas Elcoteq taas tootmismahte oma Eestis asuvas filiaalis, ning 2004 aastal moodustas kõrgetehnoloogiliste toodete ja teenuste ekspordi jällegi ligikaudu 10% koguekspordist, ehk oli samal tasemel 1999. aasta näitajaga.

Kuna Euroopa Komisjon kasutas kasvutempode analüüsil perioodi 2000-2004 andmeid, osutus, et kõrgtehnoloogiliste kaupade ja teenuste tootmine Eestis on ligikaudu 2,5 korda vähenenud. See tulemus mõjutas tõenäoliselt suuresti indikaatorite keskmise kasvutempo kujunemist negatiivses suunas.

Kuid laias laastus tuleb nõustuda edetabelis esitatud järeldustega, et kuigi Eestis on probleemiks teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooniinvesteeringute madal tase nii avalikus kui erasektoris, siis ülekaalukamalt suuremaks väljakutseks on teadmiste rakendamine uute toodete ja teenuste arendamiseks. Senisest rohkem tähelepanu vajab ühelt poolt teadus- ja arendustegevuse suunamine ettevõtluse vajadustele, teisalt Eesti ettevõtete nõudluse suurendamine sisulise arendustegevuse järele.