Eesti sadamad on muutunud regionaalse arengu keskusteks

Riigi otsus osutada jäämurdmise teenust ka regionaalsetele sadamatele - Pärnu, Kunda (nüüd ka Sillamäe), Paldiski ja väiksemad kaubasadamad Tallinna ja Kopli lahe ääres - ei andnud võimalust areneda mitte ainult sadamatel, vaid nende regioonide majandusel laiemalt.

Eesti sadamate kaubakäibe suurenemisele aitas kaasa sadamavaldajate otsus anda kaupade sissetoomine ja laevade lastimine sadamaoperaatoritele. Sellega laienes sadamate kaubanomenklatuur.

Tallinna Sadamast ja teistestki said nn landlord-tüüpi sadamad, kelle ülesanne on luua soodne keskkond sadamaoperaatoritele.

Seoses rahvusvahelise transpordi ja sadamateenuste tugeva konkurentsiga ja probleemide kiireloomulisusega tuleks riigil pidada läbirääkimisi otse Venemaaga, mitte kavandada seda ainult euroliidu Venemaa-poliitika kaudu. Tihti tehakse sadamate tulevikuprognoose lähtuvalt Vene kütusetransiidist. Väidetakse, et sadamate tulevik sõltub vaid Vene toorme ekspordimahtudest. See ei ole õige.

Venemaa osakaal Eesti veostes on küll määrav, kuid mitte ainult tooraine osas, sest Venemaa on ka transiidimaa ning suurendab oma positsiooni selles vallas pidevalt. Hiinas, Koreas, Jaapanis valmistatud kaubad otsivad maismaaühendusi Euroopa turgudele. Venemaad läbiv transiit võib liikuda tarbijani ka Eesti transpordisüsteemi kaudu. Venemaa on ka olmetehnika, elektroonika, tekstiili, autode jt kaupade lõputute võimalustega tarbijariik. Tuleb arvestada, et need kaubad võivad liikuda Eesti kaudu.