• OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 225−2,03%63 307,53
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,53
  • OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 225−2,03%63 307,53
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,53
Paistab, et Eestis napib kuivi kohti, kuhu maja ehitada – miks muidu kerkib tulevane kümne eramuga Küüni elurajoon Aardla poldrile, millest pumbajaama töö lõpetamise järel saab Sirtsu soo.
Polder on allpool eesvoolutaset olev ala, kust vett aegajalt liigniiskuse ja/või üleujutuste vältimiseks kunstlikult minema pumbatakse, kirjutas Tartu Postimees.
Omal ajal Aardla poldri ehitust juhtinud vesiehitusinsener Uno Pauts ütleb, et poldrile elurajooni kavandamine on algusest peale seadusevastane tegevus. "Poldrile ei tohi keskkonnamõju hindamiseta teha ühtki rajatist, olgu see kui suur tahes," lausus ta. "Et tegu on ürgoru põhjaga, oleks seal vaja teha põhjalikud geoloogilised uuringud."
Kuivendussüsteemid peavad Pautsi sõnul kindlustama rohutaimele vajaliku kasvukeskkonna: "Aga see ei tähenda, et need peaks kandma maja." Kui vett ära ei pumbata, upub polder tõenäosusarvutuste kohaselt keskmiselt iga kahekümne aasta tagant.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele