- OMX Baltic0,73%323,29
- OMX Riga−0,33%968,18
- OMX Tallinn0,11%2 281,83
- OMX Vilnius−0,19%1 509,42
- S&P 5000,58%7 757,17
- DOW 300,69%52 856,09
- Nasdaq 1,05%26 702,86
- FTSE 100−0,65%10 682,87
- Nikkei 225−2,65%62 907,84
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,45
- OMX Baltic0,73%323,29
- OMX Riga−0,33%968,18
- OMX Tallinn0,11%2 281,83
- OMX Vilnius−0,19%1 509,42
- S&P 5000,58%7 757,17
- DOW 300,69%52 856,09
- Nasdaq 1,05%26 702,86
- FTSE 100−0,65%10 682,87
- Nikkei 225−2,65%62 907,84
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Alexandra Inšakova - Mida mõtleb lihtne vene noor?
Tõnismäel toimuvate sündmuste südamikuks on
vanade veteranide asemel hoopis noored, kelle kaudu pääses massipsühhoosina
välja rahvustevaheline viha. Äripäeva nädala persoon Alexandra Inšakova ei
osalenud rahutustes, kuid aitab avada Eestis elava vene noore mõttemaailma.
Vene perest pärit hariliku Tallinna Laagna Gümnaasiumi 12. klassi õpilase Alexandra Inšakova silmade läbi on Tõnismäel toimuv siiski vanemate ja vanavanemate probleem, millest noored peaksid lihtsalt üle saama.
"Eestlaste ja venelaste vahel on alati olnud selline suhtumine. Nüüd anti kõigile lihtsalt võimalus näidata, mida üksteisest arvatakse," sõnab Alexandra, keda toimunud sündmused hirmule ajasid. "Ma sõitsin Tõnismäelt mööda siis, kui aed pandi ümber ja inimesi ligi ei lastud. Pärast ei julgenud enam üldse välja minna, sest ei teadnud, kas antakse peksa või paneb hoopis politsei kinni."
Kaklus tuleb meelde ka Lauluväljakul
Alexandrale meenub ka üks varasem seik, kus mõlema rahvuse noored karvupidi kokku läksid. "Mäletan ühte pidu lauluväljakul paar aastat tagasi, kus suur kamp venelasi ja eestlasi hakkas üksteist taguma. Seal ütles üks poiss vist ühele tüdrukule midagi ja oligi korras. Aga see kõik on ju vanemate ja vanavanemate probleem ning noored peaksid sellest üle saama."
Alexandrale endale jääb kogu rahvustevaheline vaen väga kaugeks. "Mina ei saa sellest aru. Mul on pooled sõbrad venelased ja pooled eestlased ja kõik suhtlevad omavahel."
Alexandra käib Tallinna Laagna Gümnaasiumis alates kümnendast klassist, kus eesti ja vene noored on pidevalt koos. Intervjuu käigus ei suutnud ta aga meenutada ühtegi korda, kus seal oleks just rahvuslikul tasandil kismaks läinud. "See on hea kool ja seal ei moodustata gruppe. Samuti ei ole seal vahet, mis keeles sa räägid. Räägi või soome keeles," ütleb Alexandra ja imestab, miks üldse noored pole vaenutsemise asemel haaranud kinni fantastiliselt keeleõppevõimalusest Eestis.
"Inimesed sõidavad välismaale, et õppida keelt. Meil on see võimalus siinsamas kodus. Eestlased ja venelased võiksid omavahel suhelda ja nii õpikski kõige enam - mina ei usu üldse õpikutest tuupimisse," räägib Alexandra, kellel oli keeleküsimuse kohta väga kindel arvamus. "Kõik noored, kes elavad Eestis, peaksid oskama eesti keelt. Kõikidelt Eesti noortelt poleks vene keelt nõuda kindlasti mõtet, kuid leian, et nad ei peaks suhtuma selle rääkimisse vaenulikult."
Viimast mõtet ilmestas huvitav asjaolu, et kuigi terve intervjuu jooksul rääkis Alexandra laitmatult eesti keeles, tundis ta mingil alusetul põhjusel, et see pole piisavalt hea. Paaril korral ta isegi vabandas.
Pronkssõduri äraviimine tekitab kahetisi tundeid
Pronkssõduri äravedamise osas on Alexandral kaheseid arvamusi. "Muidugi on mul kahju kõikidest inimestest, kelle tuttavad on sinna maetud. Ega kellelegi ei meeldiks, kui tema omaste haud üles kaevatakse ja mujale viiakse. Samas viis Tõnismäel toimunu eestlased tagasi jälle sinna aega, mida nad meenutada ei taha ja sellepärast olidki paljud sellele vastu."
Alexandrale valmistab see küsimus raskusi ja ta toonitab korduvalt, et ei taha võtta kumbagi poolt. Siiski usub ta, et kindlasti polnud Eesti iseseisvumine venelastele mingil põhjusel kurb päev.
Hetkel kuum
Kas 9. mail peab terve Tallinn maha põlema?
Alexandra ja tema sbrad on arutanud toimunu üle koos ning nendele ei meeldi praegune poliitika. "Meie oleme vastu praegusele poliitikale ja usume, et kõike oleks saanud arutledes ära hoida. Siiski mina ja minu sõbrad ei lähe öösiti Tallinna lammutama," ütleb Alexandra, siis mõtleb viivuks ja küsib üllatunud. "Kas 9. mail peab siis üldse terve Tallinn maha põlema või?" Jään vastuse võlgu.
Kõige enam on Alexandra üllatunud teles näidatavate temaatiliste uudiste kahekeelsusest. "Kui vaadata eesti ja vene kanaleid, siis uudised on täiesti erinevad. Iga riik võtab toimunust välja vaid selle info, mis talle vaja. Ma arvan, et ei tohiks uskuda kõike, mida näidatakse."
Seetõttu keeldubki ta kandmast kogu süüd laamendamise eest ainult vene noorte õlule, nagu meedia on kajastanud, ja usaldab pigem oma sõpra. "Minu üks tuttav nägi seda oma koduaknast ja see oli umbes nii, et alguses peksid eestlased ja venelased üksteist, kuid siis võeti kokku ja hakati aknaid katki peksma."
Mis puutub kuju äraviimisse üldiselt, siis on Alexandra nõus oma emaga, kelle sõnul see oleks võinud olla avalikum ja palju vähema politseiga. Alexandra isa ei pidavat sellest teemast aga üldse rääkima. "Isa ütleb alati, et tal on endalgi piisavalt probleeme, et sellega veel tegeleda."
Hobused on poliitikast olulisemad
Tallinna Laagna Gümnaasiumi 12. klassi lõpetav Alexandra veedab suurema osa oma vaba aega Lagedi mõisa tallis hobustega tegeledes, kuid unistust saada ratsutamistreeneriks on Eestis raske teostada.
"Tahaksin saada ratsutamistreeneriks, aga Eestis ei saa seda kusagil õppida," räägib Alexandra.
Kooliõpetaja amet ajab ta aga kohkuma. "Kooliõpetajaks ma kindlasti ei taha saada, sest lapsed on praegu täiesti võimatud," kurdab ta hirmunult oma kogemustest. "See on hullumaja, mis koolis toimub. Ühed jooksevad pidevalt ja teised löövad vastu tagumikku ja… parem on sellest mitte rääkida."
Kindlasti ei ole Alexandra aga enda sõnul väikeste laste õpetamise vastu. Ratsutama õpetaks ta neid meelsasti. "Ratsutamisega on hoopis teine asi. Siis on lapsed väikestes gruppides ja nad on tulnud tegema seda, mida ise tahavad."
Treeneriameti suurimaks miinuseks ongi just asjaolu, et selle omandamiseks tuleb maha jätta oma kodu. Alexandra rääkis Soomes ja Venemaal asuvatest headest selle ala koolidest, kuid siis peaks ta jätma maha kõik sõbrad ja siinse elu - see mõte talle siiski ei meeldinud.
Küsimuse peale, kas ta tahaks endale ka oma hobust, hakkab Alexandra naerma, millest ma loen välja ühte - mina ei tea hobuste pidamisest ikka mitte tuhkagi.
"Hobuse pidamine on Eestis nii kallis ja võib-olla on see võimalik ainult kunagi tulevikus, kui ma palju raha teenin," ütleb Alexandra, kellel tugevale reaalsusetunnetusele vaatamata läigib silmis siiski terav unistusesäde. "Oma hobune oleks muidugi palju parem. Praegu on nii, et näed kellegi teise jaoks meeletult vaeva ja ise ei saagi sellest õieti midagi."
Alexandra sõnul on hobustega väga palju tööd ja iga päev kulub selleks vähemalt poolteist tundi. Vaatamata sellele on see talle kõige olulisem asi. "Minu jaoks on praegugi hobused palju olulisemad, kui see, mis toimub poliitikas."
Kuigi suurem osa vaba aega kulubki Alexandral just hobustele, leiab ta aega ka sõpradega grillida, ööklubides tantsida ja kohvikutes lobiseda. Kuid ei maksa ennast petta - seda kõike otse loomulikult alles pärast hobuseid.
Hetkel kuum
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele