Toomas Vitsut: Eestis on alanud jaht ''vaenlastele''

Otsekui varrukast oli pärast pronksiööd võtta paralleel 1924. aasta 1. detsembri kommunistliku riigipöörde katsega. Ometi on see võrdlus valesse konteksti paigutatud.

''1924. a ründasid Nõukogude Venemaal ettevalmistatud mässajate relvastatud salgad Eesti riiki ja selle elutähtsaid asutusi. Kuu tagasi rüüstasid Tallinna kesklinnas märatsenud noored peamiselt kauplusi ja söögikohti, purustasid aknaid ka teele jäänud kultuuriasutustel, kuid ei rünnanud strateegiliselt olulisi objekte. Raske uskuda, et sellise valiku põhjuseks oli unustamine, pigem oli tegu spontaanse reaktsiooniga. Oma rolli mängisid ka õhutajad ja Venemaa-poolne propaganda,'' kirjutas Vitsut oma blogis.

Vitsut lisab, et toona päästis noore Eesti riigi valitsuse ja sõjaväe otsustav käitumine. Nüüd aitas just valitsuse rabelev tegutsemine ja riskide ala- või vääralt hindamine välisässitustele soodsat pinnast luua. ''Samas pole valitsus tunnistanud, et midagi valesti tegi, vastupidi - süüdlasi otsitakse ikka mujalt. Jutt 9. maile kavandatud vandenõust valitsuse kukutamiseks on väga tõsine avaldus. See nõuab kindlaid tõendeid, mida paraku pole keegi esitanud ega ka mitte nõudnud,'' lisas ta.