Perearst hiilib maksust kõrvale

Mullu märtsis esmakordselt perearstide tunnipalku uurinud sotsiaalministeerium täheldas, et see jäi 16 krooni ja 141 krooni vahele. 16kroonist tunnipalka saanud arstid maksid endale 3000kroonist miinimumpalka, mida täiendasid dividendid.

Uuringust selgus, et vaatamata haigekassast saadavale 75 kroonile töötunni kohta teenis tervelt 55% perearstidest kokkulepitud alampalgamäärast vähem. Samas ületas perearstist omaniku kuupalk koos dividendidega juba 2005. aastal 15 000 krooni.

Sotsiaalministeeriumi tervise asekantsleri Ivi Normeti sõnul ei järgi paljud perearstikeskused tervishoiutöötajate palgakokkulepet. Samas möönis Normet, et kuni teemat pole põhjalikult uuritud, ei saa siiski väita, et perearstid kompenseerivad madalamaid palku dividendidega. "Sotsiaalministeerium - nagu ka maksu- ja tolliamet - tõlgendab omanikele ja töötajatele makstavaid dividende varjatud töötasuna," lausus Normet perearstide temaatikat kommenteerides.

"See on ühe inimese pessimistlik lähenemine, mis teeb oma tööd südamega tegevatele arstidele haiget," kommenteeris perearstide seltsi juht Madis Tiik tööandjate süüdistusi. "Sellised suured hüpped, nagu oli arstide palgatõus 25-30%, tekitavad tööandjates hirmu," lahkas ta tagamaid.

Tiigi sõnul on haigekassa nõukogusse kuuluva Kriisi põhiargument olnud, et ühelegi ametühingule ei tohiks palgaläbirääkimistel järeleandmisi teha, kuna muidu saavat sellest julgust ka ülejäänud ametühingud. Siiani on arstid nagu üks mees oma palgatõusu eest seisnud ja läbirääkimistel ka edukad olnud.

"Ei saa väita, et keegi poleks palga asemel dividende maksnud, kuid kindlasti pole see valitsev suhtumine," nentis Tiik samas. Perearstide selts on tema kinnitusel aga öelnud, et arstidest firmaomanikel pole ilus maksta endale alla kokkulepitud miinimumpalga.

"Tänu sellele, et perearstide seas on FIEde arv vähenenud, on asjad muutunud selgemaks," rääkis Tiik. "Maksude optimeerimist me kahtlemata ei poolda."