Miks teadlased ei usu jumalat

Ajakirja Social Problems viimases numbris avaldatud uurimuse käigus küsitleti 1646 teadlast 21 tippteadusega tegelevast ülikoolist. Põhjalikumalt intervjueeriti 271 teadlast. Uuriti füüsika, keemia, bioloogia, sotsioloogia, majanduse, politoloogia, psühholoogia ja teiste erialade teadlasi.

Miks siis teadlased on vähemreligioossed? Uurimus näitas, et kõige paremini saab inimese religioossust ennustada tema koduse kasvatuse põhjal – usklikest peredest pärit teadlased on pigem usklikud. Sama kehtib kahtlemata ka ülejäänud inimeste kohta.

Uurimuse käigus leiti ka, et:

1. 52 protsenti küsitletud teadlastest ei kuulunud ühegi religioosse ühenduse koosseisu. Ülejäänud rahvastikust ei kuulu USAs usuühendustesse vaid 14 protsenti.

2. Usklike teadlaste hulgas oli juute 15 protsenti. Ülejäänud usklike hulgas on juute vaid 2 protsenti.

3. 14 protsenti kõigist ameeriklastest nimetavad end evangelistideks või fundamentalistideks. Teadlaste hulgas on selliseid alla kahe protsendi.

Huvitav kombel uskusid jumalat pigem nooremad teadlased, kes käisid rohkem ka jumalateenistustel.

Kui nende noorte ja usklike teadlaste usk on vankumatu, võib see Ecklundi arvates ennustada religioossuse süvenemist ameerika teadusringkondades.

Sellest uurimusest võiks järeldada ka seda, et religioossetest peredest pärit lastest saavad tippteadlased väiksema tõenäosusega kui mittereligioossete perede lastest. Tõstatub küsimus – kas uurimuse tulemuste põhjal saab teha mingeid järeldusi tõsiusklike ameeriklaste keskmise intelligentsustaseme kohta?