Standard Poor’s alandas Eesti riigireitingu stabiilselt negatiivseks

Eesti reiting tugineb jätkuvalt pikaajalisel rangel eelarvepoliitikal, konkurentsivõimelisel majandusel ja eesmärgil liituda euroalaga 2012. aastaks. Siiski soodustasid reaalpalga kestvalt kiire tõus ning erasektori jõuline laenukasv 2006. aastal ja 2007. aasta I kvartalis sisenõudluse hoogsat kasvu. Seetõttu suureneb ka väline tasakaalustamatus ja inflatsioonisurve - hinnangute kohaselt peaks jooksevkonto puudujääk 2007. aastal ulatuma 17%ni ja inflatsioonimäär lähenema 6%le. Eesti kodumajapidamiste bilansid on muutunud haavatavamaks välisvaluuta- ja intressimäärariski suhtes. 2007. aasta alguses moodustasid majapidamiste laenud SKPst üle 30%. Kui selline areng jätkub, avaldab võimalik negatiivne laenušokk nõudlusele märkimisväärset mõju.Valuutakomitee süsteemi ja vaba turumajanduse kontekstis on ametivõimude võimalused inflatsiooni ohjeldamiseks äärmiselt piiratud. Nõudlussurveid pole suutnud talitseda ka valitsuse mitu aastat järjest saavutatud eelarveülejääk. Lisaks kavatseb valitsus eelarvepositsiooni lõdvendada, alandades makse ja suurendades kulutusi. Sellised plaanid võivad aga ülekuumenenud majanduse olukorda veelgi halvendada.Jooksevkonto suur ja üha süvenev puudujääk, erasektori kasvav tasakaalustamatus ja nõrgenev välislikviidsus piiravad endiselt Eestile antavate reitingute taset. Jooksevkonto puudujääk peaks hinnangute kohaselt püsima märkimisväärne vähemalt 2008. aastani, mistõttu ei parane ka välislikviidsus. Ehkki ühinemine euroalaga vähendaks vahetuskursiriski, pole see lähiajal saavutatav, kuna riigi inflatsioonitase on kõrge. Viimane on aga fikseeritud vahetuskursi süsteemi kasutava väikese ja avatud majanduse jaoks paratamatu kõrvalmõju, kaasnedes sissetulekute taseme kiire lähenemisega euroala t.

Negatiivne väljavaade kajastab suurenevat ohtu majanduskasvu järsuks aeglustumiseks, mida süvendab nõrgenev välislikviidsus ja erasektori bilansside halvenemine. Juhul kui tormiline sisenõudluse kasv põhjustab ka edaspidi välise tasakaalustamatuse kasvu ja inflatsioonimäära tõusu tasemele, mis ei ole enam kooskõlas Eesti eesmärgiga ühineda keskmise aja jooksul euroalaga, võidakse reitinguid alandada. Lisaks on tõenäoline, et valitsuse kavandatud eelarvepoliitika lõdvendamine süvendab veelgi riigi usaldusväärsusele avalduvaid surveid.

Kui aga sisenõudlus ja sellega koos ka laenukasv peaks aeglustuma, leeveneks ka väline tasakaalustamatus ja paraneks majanduse stabiilsus. Eesti vastupanuvõime välisšokkidele kasvaks ning siis oleks ka tõenäoline, et riigi väljavaade muudetakse uuesti stabiilseks.