Punaarmee viirus seljatab haiglabakteri

Nüüd on antibiootikumidega seoses kerkinud üles rida ületamatuid probleeme. Neid on kasutatud valimatult ja liiga palju. Nii on suutnud välja areneda bakterid, kellele antibiootikumid enam mingit mõju ei avalda. Ravimifirmade huvi uusi antibiootikume turule tuua on leige - ühe uue ravimi loomine maksab umbes miljard krooni ning ravimiarendusele kulub kümme aastat.

Seega võib antibiootikumide äralangemisel lahenduseks olla aastakümnete eest kõrvale jäetud bakteriofaagid.

Antibiootikumide puhul on üks parimad omadusi asjaolu, et antibiootikum suudab korraga jagu saada eri tüüpi bakteritest. Bakteriofaagi puhul tuleb alati leida bakter, mille vastu viirusega võidelda.

"Aga just see muudab bakteriofaagid nii atraktiivseks," ütles Lincolni ülikooli kohtu- ja biomeditsiiniteaduste osakonna juhataja Ron Dixon. "Viirus tapab vaid selle bakteri, mida vaja."

Bakteriofaag tähendab tõlkes "bakterisööja". Kui bakteriofaag-viirus siseneb kehasse, kinnitub ta põletiku põhjustanud bakterile ning asendab bakteri DNA. Nii hakkab bakter ise tootma bakteriõgijaid. Poole tunni jooksul tekib juurde kuni 200 bakteriofaagi ning lõpptulemusena saab bakterist lahti. Kui ülesanne on sooritatud, kaob bakteriofaag iseenesest.

Kui üks bakter muutuvad viirustüvele resistentseks, nagu on juhtunud antibiootikumidega, saab luua viirustüve, mis ikkagi saab bakteriga hakkama. Resistentsuse vältimiseks tuleb ravis kasutusse ilmselt erinevatest viirustüvedest loodud kokteil.

Teadlaste sõnul pole sellisel ravil teadaolevaid kõrvalmõjusid, kuigi 1930ndatel ja 1940ndatel on dokumenteeritud terve rida surmajuhtumeid.

Need, kes püüavad unustatud bakteriofaage nüüd taas ravisse tuua, rõhutavad, et surmajuhtumid tekkisid seetõttu, et ei mõistetud viiruse bioloogiat, pandi valediagnoose ning ravimit valmistati viletsates tingimustes.