Saaja omaosalusega kingid tekitavad vastakaid arvamusi

Omaosalusega kingi puhul antakse saajale osak, mis kattab osaliselt kingi maksumuse. Terve kingi lunastamiseks peab saaja omalt poolt raha lisama. Lihtsaim näide on reisikinkekaart, mille eest reisi osta ei saa.

Kui käsitleda põhjuseid, miks inimestele lisakulutusi kaasatoovate kingituste saamine meeldib ja miks nad on arvamusel, et ka teistel pole selliste kinkide vastu midagi, siis võib esile tuua põhjendused, et kulud on juba osaliselt kaetud. Samuti avanevad sel moel uued võimalused puhkuseks, reisiks või muudeks meeldivateks tegevusteks, mida omal initsiatiivil ehk ette ei võtaks.

ASi MicroLink Eesti turundusjuht Raul Leppik märgib, et kui rääkida vaba aja pakettide kinkimisest, siis on inimesed olemuselt mugavad ja pigem jätaks omal initsiatiivil sellised võimalused kasutamata. Kui aga kingitakse üks pakett, on see juba põhjus, et ennast kohale vedada ja ka kaaslane kaasa võtta.

Inseneribüroo KPME OÜ juhataja Kalle Rannula suhtub kingitustesse, millega kaasnevad lisakulutused, veelgi karmimalt. Tema sõnutsi on selline kingitus loogikavastane. Samuti pakub Rannula, et ehk on taolise praktika puhul tegemist noorema põlvkonna uue ideoloogiaga, milleks on tema hinnangul vaja uutmoodi suhtumist.

Omafinantseeringuga kingitustesse suhtumine võib suuresti tuleneda ka olukorra tõlgendusest. ASi Eesti Ehitus juhatuse liige ja finantsdirektor Sulev Luiga on arvamusel, et kingituste andmise ja saamise puhul ei ole olemas üheselt tõlgendatavaid rusikareegleid. Tema uskumuse kohaselt on mõõtmeks, mis kingituse puhul laias laastus alati kehtib, selle personaalsuse võlu - soovides kedagi positiivselt üllatada, tuleb tekitada tunne, et see kingitus on tehtud spetsiaalselt kingi saajale mõeldes.

Luiga tõdeb, et otsustab hea tooni ja kasutuskõlbulikkuse üle nii kinke tehes kui ka saades konkreetse juhtumi põhiselt.

Teise mõõtmena toob ta välja vaatamata kingitud hobuse suhu mittevaatamisele kingituse saaja materiaalse olukorra - vaevalt tekitab kelleski meelehead kingitus, mille kasutamine näiteks omafinantseeringu puudumisel võimatuks osutub.