Tallinna sadam pole kindel koostöös Muuga sadama emafirmaga

Kaljurand kummutas väite nagu peaks Tallinna sadam kartma ohtlikku konkurenti Severstaltransi, kes omandas 50% osalused Kotka Mussalo Sadama ja Helsingi Läänesadama konteinerterminalides ning Moby Diki terminalis Peterburi lähistel Kroonlinnas. „Venemaa ei ole hirmutav,“ ütles Kaljurand ning lisas, et siin on Transiidikeskus taas asju emotsionaalseks ajanud.

Tallinna sadam vaatab tegevjuhi sõnul koostöös täna pigem Hiina poole ning loodab, et Hiina firmad tulevad Eestisse investeerima.

Teisalt püüab Tallinna sadamal suurtele operaatoritele hea mulje jätta, kuna lähima 5- 8 aasta jooksul teevad Baltikumi sadamad läbi suure arengu ja seda hindavad ka suured operaatorid, kes valivad sadamaid kus nn kanda kinnitada. Suuri operaatoreid peab Kaljurand antud hetkel kõige olulisemaks: „Me peame ise ennast tõestama. Oluline on millisesse Baltikumi sadamasse suured operaatorid tulevad.“ Loomulikult tahaks Tallinna sadam neid suuri operaatoreid enda sadamasse, rääkis tegevjuht.

Tallinna sadama juhi sõnul pingutab Transiidikeskus üle näiteks nagu kunagi meedias paljukajastatud biodkütuse projekt, mis lõppude lõpuks tööle ei läinudki.

Naftamagnaatidele Aadu Luukasele ning Anatoli Kanajevile kuulunud Muuga Sojatehas plaanis hiljemalt tänavu juulis käivitada Muuga sadamas tehase, mis oleks sojaubadest tootnud kanasööta ning biodiislikütust.

Sojaõli tootmise plaan susises Luukasel ja Kanajevil juba alates 2002. aastast, ent asja algus viibis. Muuga Sojatehase juhatuse liige Erik Laidvee lubas 2005. aasta sügisel, et tehase võimsus ulatub 100 000 tonni biokütuseni aastas. Lisaks biokütusele oleks tootmisliinidelt tulnud kuni 370 000 tonni kanasööta. Tehases pidi tööd saama 75 inimest.

Firma omas Muuga sadamas hoonestusõigust 6,6-hektarilisele krundile ja lubas tehase püsti panna 18 kuuga. Investeeringu suurust omanikud ei avaldanud. Ajakirjandus hindas seda ligi 400 miljoni kroonini.