• OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 2250,85%64 621,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,21
  • OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 2250,85%64 621,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,21
Rahandusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Andrus Säälik seletas ettevõtjatele Eesti Välikaubanduse Liidu seminaril “Kuidas jahenev majanduskliima mõjutab ettevõtte äritegevust aastal 2008?”, et õpikus kirjeldatud näide devalveerimisest Eestis ei toimi.
„Devalveerimine ei toimi nagu õpikunäide, sest Eesti eksport sõltub impordist. Kui tavaliselt devalveerimise puhul tekib konkurentsieelis teiste riikidega võrreldes, siis meil see puudub, sest meil ei ole maavarasid ning eksporditava kauba tooraine ja pooltooted toome sisse,“ seletas ta.
„Väliseksperdid vaatavad vaid numbreid ega tea tegelikku olukorda,“ lisas ta. Nimelt, kui Eesti devalveeriks Sääliku seletuse näite kohaselt krooni, siis Eesti firmale tooraine maksumus kasvaks ja kauba maksumus kasvaks, ei tekiks klassikalist devalveerimisest tulevat efekti, kus riigis toodetud kauba hind oleks odavam ja seda saaks edukamalt välisturgudel müüa.
Ka seletas ta, et Eesti ei saa oodata Aasia riikide eeskujul kümnendite pikkust kõrget majanduskasvu. „Aasia riikides on majanduse mootor inimeste tööjõuturule lisandumine, inimesi sünnib lihtsalt juurde. Eestis on juba nõukogude ajast suhteliselt suur tööhõive. Hiinas palju isegi kasutamata tööjõudu, näiteks 200 miljonit talupoega, kes praegu kasvatavad vaid endale süüa, kuid nad liiguvad linna ja tööstusesse. Eesti ainuke kasvuvõimalus on arendus ning teadustegevus, brändimine jne,“ selgitas ta riikide majanduskasvu erinevat tausta.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele