- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,58%7 757,17
- DOW 300,69%52 856,09
- Nasdaq 1,05%26 702,86
- FTSE 1000,19%10 752,88
- Nikkei 225−2,03%63 307,53
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,53
- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,58%7 757,17
- DOW 300,69%52 856,09
- Nasdaq 1,05%26 702,86
- FTSE 1000,19%10 752,88
- Nikkei 225−2,03%63 307,53
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
NATOs kulutab sõjaväele elaniku kohta enim Luksemburg
NATO koostatud liikmesriikide
kaitsekulutuste andmetest selgub, et alliansi liikmetest kulutab elaniku kohta
enim väikese rahvaarvuga Luksemburg.
Nimelt kulutas Luksemburg 2007. aastal ühe tööealise elaniku kohta 78 434 dollarit ehk 831 400 krooni.
Luksemburgis on kaitsejõududes hõivatud 0,8% tööjõust ehk 1600 inimest. Kokku tegi riik 2007. aastal kaitsekulutusi 264 miljoni euro ehk 4,13 miljardi krooni jagu. Samas on see summa Luxemburgi sisemajanduse koguproduktist (SKPst) väga väike osa. Kui teised riigid kulutavad kaitseks umbes 2% SKPst, siis pisikeses ja rikkas riigis moodustab see vaid 0,7% SKPst.
Eesti kaitsekulutused tööealise elaniku kohta on võrreldes teiste NATO liikmetega suhteliselt tagasihoidlikud 21 480 dollarit ehk 227 688 krooni. Eesti kogu kaitsekulutused 2007. aastal olid 3,9 miljardit krooni, mis on 1,6% SKPst.
SKPst suurima osa paneb kaitsekulutusteks USA, mille 2007. aasta sõjaline kogukulu oli 545 miljardit dollarit ehk 8,5 triljonit krooni, mis moodustab riigi SKPst koguni 4%. Ühe tööealise elaniku kohta tegi USA 2007. aastas kaitsekulutusi 45 567 dollarit ehk 483 010 krooni.
Kaitsekulutuste lähemal vaatlemisel jagunevad kulud riigiti väga erinevalt. Kui näiteks Itaalias on 79,6% tööjõukulud, siis Eestis on see kuluartikkel NATO väikseim ehk 26,2%. Ka USA kulutab tööjõule vähe, olles 30,6%ga Eesti järel teisel kohal.
Varustusele kulutab Eesti 17,6% kogu kaitsekulutustest, USAs on sama näitaja 26,5% ja Itaalias 10,7%. Väga suur on Eestis infrastruktuuri osatähtsus 15,5%ga. Mujal riikides jääb see üldiselt alla 5%. Suured on infrastruktuurikulutused ka Lätis – 15,1%.
Muud kulud on Eestis ja ka USAs ülisuured – vastavalt 40,8%. Ja 41,3%. Itaalia, mis enim panustab inimeste tööjõukuludele, suunab muudeks kuludeks kõige vähem ehk 8,5% kaitsekuludest.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele