Vare: Eesti sai tulevikuriigil Hiinal sabast kinni

Tema sõnul lähevad kaubad sealt edasi Venemaale ja teistesse Balti riikidesse. Tänu lepingule võib kaubavoog Tallinna sadamas kasvada kuni miljoni TEU konteinerini aastas.

Uue terminali ehitamiseks korraldatakse üleeuroopaline vähempakkumine. Seega küsimus, kes hakkab ehitama sadamat, on sellel kevadel transiidi valdkonnas peamine. Investeeringud terminali ehitamisse võivad moodustada umbes 220-300 miljonit dollarit (2,3-3,2 mld kr). Tõsi küll, Vare sõnul selgub projekti lõppmaksumus pärast vähempakkumise võitjat.

Maailmas kasutatakse üha enam konteinervedusid, sealjuures kasvab pidevalt ka Hiina ekspordi osakaal, mis moodustab juba praegu 40% kogu maailmaekspordist. "Konteinervedude osa pidevalt kasvab, mis teeb antud äri väga perspektiivikaks," seletab Vare.

Kohalikust transiidist rääkides näeb olukord välja järgmine: „Venemaa püüab aina rohkem suunata kaubavood oma sadamatesse. Selleks on olemas teatud makromajanduslikud põhjused. Kusjuures, need sadamad asuvad regioonides, kus mingit muud äritegevust ei toimu. Seetõttu on see Venemale regionaalpoliitika vaatenurgast kasulik . Pealegi, imporditavate ja eksporditavate kaupade voog on nii suur, et Venemaa tuleb vaevalt üksinda sellega toime," teatab Vare.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on öelnud, et pärast selle lepingu sõlmimist tekib Eestil otseühendus kõige kiiremini kasvava regiooniga maailmas – Hiinaga.