Putin: nafta, gaas ja elekter peab kuuluma riigi kontrolli alla

See ei tähenda, et kõik nafta, gaasi ja elektriga tegelevad firmad peaksid kuuluma riigile, vaid seda, et riik peaks saama neid ettevõtteid igati kontrollida, kirjutas Dagens Industri.

Venemaa presidendil Vladimir Putinil on juba pikka aega arvamus, kuidas riigi lõpmatuid maavaru peaksid olema omandatud ja administreeritud.

Reedel, 18. jaanuaril toimus kohtumine Venemaa presidendi Vladimir Putin ja Bulgaaria president Georgi Parvanov vahel. Kohtumisel sõlmitud kokkuleppe alusel saab Venemaa veelgi tugevdada Euroopa energiaturu haaret. Kahe riigi vaheline leping annab rohelise tule South Streami gaasijuhtme rajamiseks. Uus gaasijuhe oleks Balti merre rajatava gaasijuhtme North Stream koopia. South Streami ehitustöid kavandab Venemaa naftagigant Gazprom koos Itaalia ettevõttega Eni. Selle maksumuseks on esialgsete andmete kohaselt planeeritud 160 miljardit krooni. Uus gaasijuhe transpordiks 30 miljardit kuupmeetrit Vene gaasi läbi Musta mere Bulgaariasse, sealt edasi Austriasse, Kreekasse ja Itaaliasse. Kokkuleppe kohaselt jääks Bulgaaria sõltuvaks ainult Vene gaasist.

Ringi on liikumas ka valitsuse dokument Venemaa energiastrateegiast, mille sisu on sarnane Putini teadustööga. Dokumendi kohaselt kasutatakse Venemaa energiapoliitikat vältimaks geopoliitilist ja makroökonoomilisi ähvardusi Venemaa iseseisvusele. Samas on siin mainitud, et Venemaa peaks olema usaldusväärne kaubanduspartner.

Mullu mais allkirjastasid Venemaa, Kasahstan ja Turkmenistan leppe, mille kohaselt ehitatakse uus gaasijuhe mööda Kaspia merd, transportimaks gaasi Euroopa turule läbi Kasahstani ja Venemaa. Euroopa Liidul oli sama plaan, kuid läbi Aserbaidžaani, kuid Venemaa jõudis neist ette.

Gaasijuhe valmib tuleval aastal ja transpordib aastas 30 miljardit kuupmeetrit aastas. Samas on eelnimetatud kolm maad saavutanud kokkuleppe Uzbekistaniga, rekonstrueerimaks kogu endise Nõukogude Liidu gaasijuhtmesüsteemi, millele lisanduks Euroopa ja kesk-aasia turud. Gaasijuhet läbiks aastas 90 miljardit kuupmeetrit naftat.

Praeguseks on Venemaa valitus tugevdanud oma positsiooni nafta- ja gaasiturul. Kõik sai alguse Jukose afäärist. Peale Jukose alistamist võeti ette Sahhalin-2. 2006. aastal sundis Vene valitsus Shelli ja veel paari naftaettevõtet müüma oma osaluse Sahhalin-2 Gazpromile. Kolmas konflikt oli TNK ja BP Irkutskis asuvate gaasiväljade üle. Vene-Inglise ettevõtte oli sunnitud müüma oma osaluse gaasiväljast Gazpromile.