Marek Strandbergi jutust on võimatu sotti saada

OMX Baltic0,17%320,96
OMX Riga−0,42%971,38
OMX Tallinn0,25%2 248,34
OMX Vilnius0,1%1 512,28
S&P 5000,28%7 712,57
DOW 301,02%52 495,88
Nasdaq −0,02%26 424,82
FTSE 100−0,29%10 733
Nikkei 2252,01%65 365,88
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%92,97

OMX Baltic0,17%320,96
OMX Riga−0,42%971,38
OMX Tallinn0,25%2 248,34
OMX Vilnius0,1%1 512,28
S&P 5000,28%7 712,57
DOW 301,02%52 495,88
Nasdaq −0,02%26 424,82
FTSE 100−0,29%10 733
Nikkei 2252,01%65 365,88
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%92,97

Erik Puura

Lugesin Marek Strandbergi kommentaari reedeses Äripäevas ning ei suutnud seda mõista. Ma ei pea ennast tuumaenergia poolehoidjaks. Küll olen valmis olema sõltumatu ekspert, sest õppisin kunagi Manchesteris keskkonnakaitset ning muuhulgas külastasin Sellafieldi tuumajaama ja radioaktiivsete jäätmete hoidlat. Sellele järgnes kuueaastane õpe ja töö Stockholmi Tehnikaülikooli üksuses, kus modelleeriti tuumajäätmete matmise keskkonnamõjusid viimase kui detailini.

Marek ütleb: rumal mõte on kasutada uraani energiat, kus aeglustamise protsessis kasutatakse uraani energiast vaid 1-2 protsenti. Aga kui protsessi ei aeglustata, toimub tuumaplahvatus. Ilmselt viitab Marek, et uraani kasutamine tuumajaamades on üldse ebaefektiivne.

Jaanuaris 2008 oli ehitamisjärgus 34 tuumareaktorit koguvõimsusega 27 798 MW, neist 7 Venemaal, 6 Indias, 5 Hiinas, 2 Kanadas, Lõuna-Koreas ja Jaapanis. Lisaks on kavas ehitada 93 reaktorit koguvõimsusega 100 595 MW ning tehtud ettepanekud 222 reaktori ehitamiseks koguvõimsusega 193 095 MW.

Kas kõik need plaanid on samasuguste rumalate mõtete tagajärg? Marek ütleb: tuumakütuse hind kasvab nagu ka nafta hind. Samas ei maini ta, et tuumakütuse hind moodustab tuumaenergia hinnast hoopis väiksema osa kui nafta hind naftapõhise energia hinnast. Tuumakütuse hinna kahekordistumisel tõuseb tuumaelektrienergia hind 11 protsenti. Seevastu gaasi hinna kahekordistudes kasvab gaasijaama elektrienergia hind 60 protsenti, söe puhul 30 protsenti, turbal 33 protsenti ning puidul 52 protsenti.

Marek ütleb: tuumaenergia on tehniliselt kõrgelt arenenud ja tugeva julgeolekuga riikide pärusmaa. Kas siis Eesti on ja jääb tehniliselt vähe arenenud ning madala julgeolekuga riigiks? Siin on loogikaviga, sest kui me energeetika sõlmküsimusi ei lahenda, siis just nii saabki olema.

Tuumaenergia kasutuselevõtu vastu on mitmeid argumente, mida hakkab kajastama Tartu Ülikooli kahe nädala pärast avatav veebisait www.tuumaenergia.ee. Aga minu arvates on tuumakütuse hinnatõus ainus oluline argument, millele Marek viitab.

Marek Strandbergi jutust on võimatu sotti saada

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised