Milline on elu Eestis 2018?

Eesti senised tuntuimad „enda“ kaubamärgid nagu Tallink, Baltika, Tallinna Kaubamaja, Merko Ehitus on ka aastal 2018 edukad. Tallinkist on nt saanud Euroopa suurim reisifirma. Kuid sarnaselt Merkole ja Baltikalegi mitte enam Eesti suuromanike käe all. Ja vahet polegi, kas kahjuks või õnneks, sest selleks ajaks on Eestis 100 000 aktiivset väikeinvestorit, kes paremate Balti ja maailma ettevõtete omanikena saavad osa edukate ettevõtete juhtide tarkadest otsustest.

Kümne aasta pärast saab ühe kuupalga eest osta ruutmeetri keskmisest korterist. Kuid mitte seetõttu, et korteri hinnad enam ei tõuseks, vaid seetõttu, et keskmine palk on tulenevalt tööviljakuse kasvust Eestis selleks ajaks üle Euroopa keskmise.

Oleme liitunud euroga ja lõpetamas oma suuri infrastruktuuri objekte nagu põhimaanteed ja Saaremaa sild.

Oleme aastaks 2018 näinud ära vasakpoolse, täpsemalt riigi suuremat sekkumist pooldava valitsuse, kes koos vahepeal tugevnevate ametiühingutega põrub koalitsioonis täiega. Tulemusena kärbitakse avaliku sektori paksust (nii inimesi arvu kui reaametnike palku) drastiliselt ja viimased suunduvad eraettevõtetesse tööle. Võimul on pragmaatiline, kuid vähemalt õhukest riiki pooldav valitsus. Andrus Ansip pole enam peaminister.

Ses mõttes eristub Eesti Venemaast, kes on samuti rikkam kui kunagi varem, kuid kus on taas presidendiks Vladimir Putin. Eesti presidendiks on aastal 2018 Siim Kallas.

Ettevõtja on silmad pööranud silmad lõuna poolt põhja ning lääne poole. Eesti ettevõtja on aru saanud, et riikides, kus ollakse Eestist maas, ei saa ajamasinasse siseneda ja justkui minevikku minnes panused täpselt õigetele aktsiatele teha. Seega, turuosa ja raha haaratakse kümne aasta pärast hellitatud Lääne-Euroopa ettevõtjalt.

Ilus pilt, kas pole?

See saab toimuda aga ainult juhul, kui me kõik ei istu edasistel aastatel käed rüpes, kui me ei lase asjadel lihtsalt kulgeda, kui me pole ise aktiivsed.