Küberkurjam: proff, mitte piimahabe

"Veel mõned aastad tagasi tegelesid küberkurjategijad rohkem grafitiga - veebikülgede mustamisega - lihtsalt seepärast, et see oli nende võimuses," sõnab USA küberkaitsekeskuse (CERT) ekspert Martin Lindner. "Aga siis said nad aru, et sellega saab kõva raha teenida."

Nüüd kubiseb internet põrandaalustest virtuaalsetest turuplatsidest. Põhimõtteliselt toimivad need samuti nagu veebipood eBay - ainult et siin ei müüda mitte lasteriideid ja CDsid, vaid varastatud krediitkaardiandmeid, PIN-koode, kontode salasõnu, lahendusi ettevõtete ja tarkvara turvaaukudest läbimurdmiseks.

Ainuüksi ühel sellistest foorumitest, CardingWorld.cc, oli mullu veebruari seisuga enam kui 13 000 registreeritud kasutajat. Sellises mahus rünnakuid, nagu pandi toime mullu kevadel Eesti vastu, võib näha iga päev, teatab Lindner.

Turvalahenduste müüja Trend Micro andmetel ületas pahatahtlike tarkvaramüüjate kasum juba 2005. aastal selle 26 miljardit dollarit, mille teenisid samal ajal kokku seaduslike turvalahenduste pakkujad.

Varastatud krediitkaartide turgu hindab Iisraeli küberkaitseekspert Gadi Evron, kes ka meie kübersõja ajal Eestis viibis, mitmele miljardile dollarile.

Üks varastatud krediitkaardinumber koos turvakoodi ja aegumistähtajaga maksab ajakirja InformationWeek andmeil mustal turul tavaliselt paarkümmend dollarit, PIN-koodiga kaardi eest tuleb välja laduda 50 dollarit. Evron lisab, et eriti hinnaliste krediitkaartide eest võib küsida ka mitu tuhat dollarit.