Kaks kuud raisus ehk esitleti töölepingu seaduse pisimuudatusi

"Aga teid on seal sees jällegi rohkem," viitas tööandjate keskliidu volikogu juht Enn Veskimägi aruteluruumile.

Jaanuari alguses uue töölepinguseaduse eelnõu uhkusega avalikkuse hambusse paisanud sotsiaalminister Maripuu esitles eile justkui töövõitu, kuulutades, et 89 seadusepunkti suhtes on üksmeel saavutatud ja ainult 40 punkti arutelu seisab veel ees. Paraku on nende 40 seni otsustamata punkti hulgas kõige valusamad küsimused.

Ajakirjanike küsimusele, kas jaanuaris uhkelt tutvustatud eelnõu, mida nüüd juba peaaegu kaks kuud ja seni ikka tulutult lapitakse, võib pidada minister Maripuu tööõnnetuseks, vastas ta: "Mina kahjuks ei mäleta, et jaanuaris oleksime pakkunud šampanjat ja õhupalle."

"Me oleme küll teosammul edasi liikunud, aga loodame selle kuu jooksul siiski kõik punktid läbi käia," lausus Veskimägi.

Taliga möönis, et esialgne eelnõu oli selgelt suunatud tööjõukulude kärpimisele, kuid odaval tööjõul pole tema sõnul Eestis perspektiivi. "Töötaja tagatised ja õigused peavad pigem suurenema kui vähenema," toonitas Taliga.

Tööandjate keskliidu juht Kriis lubas omakorda võidelda lõpuni selle eest, et uus seadus saaks praegusest ettevõtjasõbralikum.

Unelmate seadusest, mida tõotas Reformierakonna kirjutatud esialgne eelnõu, jääb ettevõtja suure tõenäosusega siiski ilma.

Näiteks on juba otsustatud, et tööleping peab siiski olema kahepoolsete allkirjadega kirjalik dokument, kuigi esialgne eelnõu lubas suulise lepingu muuta samaväärseks kirjalikuga. Tööandjate keskliit peab suure tõenäosusega järele andma ka koondamistasude ja etteteatamistähtaegade puhul, mis algse eelnõu järgi oleksid muutunud ettevõtjale mitu korda soodsamaks ja mugavamaks.

Jaanuari teisel kolmapäeval tõstis reformierakondlaste sotsiaalministeerium saladuseloori ilma igasuguse kärata valmis kirjutatud uue töölepinguseaduse eelnõult, kuid nende 42-leheküljeline meistriteos tambiti kiiresti mutta.