Maksuamet kiusab eluasemelaenu võtjaid

"Maksuametil on vahel kummalised seaduste tõlgendamised," kurtis anonüümseks jäänud Äripäeva lugeja, "näiteks elukoha parandamise intresside osas. Nad tõlgendavad meelevaldselt ehitusseadust, lugedes õigeks ainult ehitusloa alusel tehtavaid kulutusi."

Lugeja lisas, et ehitusseadusele viidates napsab maksuametnik väikeehitisele võetud laenu intressi, ehkki ehitustöödeks oli võetud kirjalik nõusolek.

Seadus: ehitusluba polegi vaja

Selle üle, kuidas tagastada tulumaksu eluasemelaenu intressidelt, on varemgi vaieldud. Maksuameti hinnangul kogu intressi ulatuses tulumaksu tagasi ei saa, kui osa eluasemelaenust kulus notari-, maakler- ja laenulepingu tasudeks.

Räägitud pole aga sellest, et pikkade aastate jooksul kulutasid koduostjad osa laenu soetatud eluaseme remondiks, mille käigus muudeti korterite planeeringut või küttesüsteemi, kerkisid kuni 60 ruutmeetrised saunad, aiamajakesed, garaažid või kuurid.

Sellistele ehitustöödele nõuab ehitusseadus projekti ja ehitusloa asemel kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut. Ka korteri planeeringut ja küttesüsteemi muudetakse teatud piirini projekti ja ehitusloata, tuleb hankida vaid korteriühistu juhatuse kirjalik nõusolek. Niisugused asjad ehitusregistris ei kajastu, ehkki raha kulub kõvasti.

Maksuamet tunnistab vaid ehitisregistrit

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo kinnitas aripaev.ee-le, et alates 2004. aastast saab intresse tulust maha arvata vaid siis, kui eluasemelaenu on kasutatud ehitisregistrisse kantud ehitus- või rekonstrueerimistöödeks.

"Kui riiklikus ehitisregistris ehitusloa andmed puuduvad, siis intressi soodustust arvesse ei võeta. Maksusoodustuse ulatus peab olema kontrollitav," kommenteeris Kindsigo.

Maksu- ja tolliamet ei oma samas ülevaadet, kui palju eluasemelaenu n-ö registrivälisele ehitusele kulunud on. Teatavasti maksab aga eluaseme parendamine tunduvalt rohkem kui võtavad kinnisvaratehingu eest notar, maakler ning laenu väljastanud pank.