- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,69%7 765,45
- DOW 300,46%52 738,66
- Nasdaq 1,28%26 763,05
- FTSE 1000,19%10 752,88
- Nikkei 2250,85%64 621,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,24
- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,69%7 765,45
- DOW 300,46%52 738,66
- Nasdaq 1,28%26 763,05
- FTSE 1000,19%10 752,88
- Nikkei 2250,85%64 621,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas tuleb maailmalõpp: vulkaanid
1783. aasta on Islandi ajaloo üks
tumedamaid lehekülgi. Tegevusse asus Laki vulkaan, mis saatis umbes poole aasta
jooksul maapinnale 14 kuupkilomeetrit laavat ja vulkaanilist tuhka.
Sellele lisandusid mürgised gaasid, mis tekitasid vinese ilma üle terve Euroopa. Inglismaal sai 1783. aasta suvi nimeks liivasuvi, sest maha sadas erakordselt palju Islandist pärit vulkaanilist tuhka.
Islandi kariloomadest hukkus vulkaanipurske tekitatud keskkonnamõjude tõttu ligi 80 protsenti. See põhjustas saarel laialdase näljahäda, mille tagajärjel jättis elu umbes veerand Islandi elanikest. Atmosfääri läbipaistvus vähenes üle maailma, mistõttu oli järgnev suvi ebatavaliselt jahe.
Laki purse on aga võrdlemisi tühine võrreldes sellega, milleks Maa on võimeline. 65 miljoni aasta eest purskusid tänase India aladel maapinnale laavavood, mille maht ületab Laki purske sada tuhat korda. Paljud teadlased peavadki Dekkani vulkaanipurskeid ning mitte asteroidi Kriidi ajastu lõpu väljasuremise põhjustajaks, mille kuulsaimateks ohvriteks on dinosaurused. 250 miljoni aasta eest toimunud Maa ajaloo kõige karmimate tagajärgedega väljasuremist seostatakse aga Siberis tegutsenud vulkaanidega, millest tänaseks on järgi jäänud tohutu suurel alal levivad vulkaaniliste kivimite kihid.
Vulkaanid võivad väljasuremist soodustada mitmel viisil. Väävlit sisaldavad gaasid moodustavad veeauruga reageerides väävelhappe, mis seejärel happevihmana maha sajab. Lämmastikuühendid lagundavad osoonikihti. Atmosfääri paiskunud aerosoolid ja tuhk blokeerivad aga päikesevalguse ning toovad kaasa ulatusliku jahenemise.
Ohtu ei kujuta mitte ainult Laki-tüüpi rohke laavaga vulkaanid, vaid ka plahvatuslikumad ja võimsamad vulkaanipursked, mis laava asemel toodavad peamiselt vulkaanilist tuhka ja mitmesuguseid gaase. Üks sellistest on Toba vulkaan Sumatra saarel, mida seostatakse tolleaegse inimpopulatsiooni kokkukuivamisega. Geneetiliste andmete tõlgendamisel on leitud, et see nn Toba pudelikael vähendas Maa rahvaarvu kõigest tuhande kuni kümnetuhande järglasi saanud paarini.
Kas sellise suurusjärgu vulkaanipursked võivad korduda edaspidigi? Mitte ainult ei või, vaid toimuvadki kindlasti. Küsimus on siin ainult ajas. Võimalik, et tänapäeval ei viiks vulkaanipurse enam inimkonda väljasuremise äärele, kuid globaalse ulatusega katastroof oleks see kahtlemata.
Alusta lugemist siit: Kuidas tuleb maailmalõpp: asteroidid
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele