Kuidas tuleb maailmalõpp: geneetiliselt muundatud organismid

See kõik on üldjoontes pigem positiivne, kuid nagu iga uue tehnoloogilise lahendusega, kaasneb ka biotehnoloogiaga üksjagu probleeme. Näiteks kardetakse, et ühtedesse organismidesse kasu saamise eesmärgil siirdatud geenid võivad levida ka teistesse organismidesse, kuhu neid sugugi ei soovitud, ning seal hoopis kahju teha.

Selline protsess võib toimuda näiteks taimedel, kus lähedaste liikide vaheliste hübriidide tekkimine polegi väga haruldane. Nii võivad põllukultuuridesse viidud taimekaitsevahendite resistentsuse geenid jõuda hoopis umbrohtudesse, pannes aluse vastupidavate superumbrohtude tekkele. Selliseid stsenaariume püütakse aga vältida näiteks puhvertsoonide loomisega geneetiliselt muundatud taimedega põldude ümber või geneetiliselt muundatud taimede muutmisega levimisvõimetuks.

Lisaks saavad geenide kandmisega ühest organismist teise hakkama viirused. Viirused sisenevad parasiitidena peremeesrakkudesse ning sisestavad oma genoomi peremehe genoomi. Seejärel lülitavad nad peremeesraku ümber tootma hoopis viirusele vajalikke valke. Hiljem lõigatakse paljundatud viiruse genoomijupid uuesti peremehe genoomist välja. See protsess pole aga kuigi täpne. Nii võib uut peremeest otsima siirduv viirusosake endaga kaasa viia ka jupi eelmise peremeesraku genoomist. Ka sellise mehhanismiga võivad muundatud geenid sattuda ühest organismist teise.