Lennufirmad küsivad reisijatelt keskkonnamaksu

SASi Eesti esinduse juhi Katrin Luhaääre sõnul on nende reisijatest annetajaid olnud paar tuhat, peale selle kogutakse maksu SASi tööreiside pealt. "Teema on äratanud huvi ka suurklientide hulgas ning võib kujuneda tulevikus suurkliendilepingu üheks osaks," lisas Luhaäär.

Lennufirmad, mis maksu ei kogu, panustatavad oma sõnul pigem otselendude ja lennupargi säästlikkuse kaudu kütuse kokkuhoiule. Samuti saab reisija näiteks Finnairi ja Czech Airlinesi kodulehel arvutada välja reisiga tekkinud CO2 hulga.

Finnairi pressiesindaja ütles, et keskkonnahoiu eest peab hoolt kandma lennuteenuse pakkuja, mitte reisija. Tema sõnul on lennufirmadel ja keskkonnaorganisatsioonidel süsiniku arvestamiseks erinevad lähtekohad.

Estonian Airi pressiesindaja rääkis, et firma keskendub projektidele, mille tulemused on vahetumalt näha. Näiteks käivitas ettevõte 2006. aastal kütuse ökonoomsema kasutuse programmi, kus planeeritakse väga täpselt iga lennu teekond, lennuki lastimine, õhkutõus ja laskumine. See on aidanud aasta jooksul säästa kütust viis protsenti.

Pea iga nädal Brüsseli ja Tallinna vahet lendav europarlamendi saadik Marianne Mikko pole keskkonnamaksu maksnud, kuna saadikutele broneeritakse lennupileteid reisibüroode kaudu ning annetamise võimalust ei ole neile veel tutvustatud. "Olen valmis toetama keskkonnaprojekte, mille rahaline pool on läbipaistev ja tegutsemine efektiivne," märkis Mikko.

Lisaks unistab Mikko kiirrongist, mis viiks Helsingist või Tallinnast läbi Varssavi ja Berliini Brüsselisse.

Eestil on Kyoto sihtarv täidetud ja süsinikupunkte ehk CERe osta vaja pole, ütles keskkonnaministeerium.

Süsinikupunktide müük toimub Kyoto protokolli puhta arengu mehhanismi (CDM) kaudu. Selle raames käivitatakse peamiselt arengumaades projekte, mis vähendavad kasvuhoonegaase.

Need projektid teenivadki tulu süsinikupunktide ehk CERide müügist riikidele ja eraettevõtetele. Riigid ostavad CERe, et täita osa Kyoto protokolliga võetud kohustustest.

Autor: 1706-aripaev