- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,58%7 757,17
- DOW 300,69%52 856,09
- Nasdaq 1,05%26 702,86
- FTSE 1000,19%10 752,88
- Nikkei 225−1,09%63 917,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,6
- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,58%7 757,17
- DOW 300,69%52 856,09
- Nasdaq 1,05%26 702,86
- FTSE 1000,19%10 752,88
- Nikkei 225−1,09%63 917,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kui suurt kasumit toodab naftariikidele ülikõrge naftahind?
Toornafta kallinemine 130 dollarini
barrelist võimaldab naftariikidel teenida müstilisi kasumeid. Kasum on määratav
lihtsa valemi järgi kasum = (müügihind - tootmishind) / tootmishind. Kuveidi
Pank on avalikustanud mitmete naftariikide tootmishinnad ning selle alusel saab
arvutada ka kasumiprotsendi.
Riik tootmishind dollar/barrel kasum 130 dollarit/barrelist puhul
Bahrein 40 230 %
Kuveit 17 670 %
Saudi Araabia 30 330 %
Araabia Ühendemiraadid 25 420 %
Omaan 40 230 %
Katar 30 330 %
Kanada (õliliivad) 33 290 %
Väikesed naftariigid on juba kasutanud teenitud kasumeid investeerimiseks lääneriikide finantssüsteemidesse, nii investeeris Abu Dhabi Investment Authority probleemides Citibanki, Katar aga omandas 20 protsenti London börsist. Teenitud kasumit kasutatakse ka täiendavateks geoloogilisteks uuringuteks, misläbi on selge, et maailma naftavarud võivad veel tunduvalt suureneda, samas on tarbimine nii suur, et võib veel kord esile tuua naftaajastu pikemas ajalises perspektiivis.
Siiski püstitan kaks põhimõttelist küsimust aruteluks:
Hetkel kuum
1. Kuidas hakkavad naftariikide müstilised kasumid määrama maailma majanduspoliitilist olukorda?
2. Kui Eesti põlevkivi põletamine elektri tootmisel muutub süsinikdioksiidi emissioonide maksustamise, palkade kasvu ja avaneva elektrituru tõttu järjest problemaatilisemaks, siis põlevkivist vedelkütuste tootmine muutub järjest kasumlikumaks - aga seda keskkonna reostamise ja järeltulevatele põlvedele probleemide jätmise arvel. Mida teeb Eesti riik teeb selle nimel, et põlevkivist vedelkütuste tootmisel oleksid keskkonnamõjud minimiseeritud ning samal ajal põlevkiviõli tootmise kasum jääks Eestisse?
Artikkel ilmus Erik Puura keskkonnablogis.
Hetkel kuum
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele