• OMX Baltic0,69%323,18
  • OMX Riga−0,28%968,7
  • OMX Tallinn−0,04%2 278,41
  • OMX Vilnius−0,11%1 510,58
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 100−0,47%10 702,44
  • Nikkei 225−2,65%62 907,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,9
  • OMX Baltic0,69%323,18
  • OMX Riga−0,28%968,7
  • OMX Tallinn−0,04%2 278,41
  • OMX Vilnius−0,11%1 510,58
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 100−0,47%10 702,44
  • Nikkei 225−2,65%62 907,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,9
Tallinna lennujaam ehk Ülemiste lennujaam on Eesti peamine rahvusvaheline lennujaam. Praegusel ajal haldab seda AS Tallinna Lennujaam, mis kuulub täielikult Eesti riigile.
Praegu on Tallinna lennujaamas käimas kolm aastat tagasi alustatud kaks suurt ehitusprojekti, mida kaasrahastab Euroopa Liit. Laiendatakse reisiterminali ja rekonstrueeritakse lennuliiklusala. Tallinna lennujaama reisiterminali juhataja Mati Sillaku sõnul oli senine hoone reisijate mahule kitsaks jäänud.
Reisiterminali laienduse ehitusmaksumus on umbkaudu 650 miljonit krooni ja lennuliiklusala rekonstrueerimine maksab 550 miljonit krooni. Mõlemad ehitused valmivad selle aasta varasügiseks. Reisiterminali arhitektuuri üldise kontseptsiooni tegid prantsuse firma Sofreavia arhitektid, kes jätkasid 1980. aastal ehitatud reisiterminali rehetalu stiili.
Selleks, et ühendada kaks väikest lennuvälja üheks suureks, pidi riik Tallinna linnalt maad sundvõõrandama.
Esimesed Tallinna lennuvälja ehk Ülemiste lennuvälja stardi- ja maandumisrajad avati 1936. aastal, kuid jaamahoone valmis alles 1954. aastal. 1928.-1929. aastal ehitati Ülemiste järvele lennusadam, mida kasutasid Soome lennukid. Samaaegselt oli kasutusel väike Nehatu lennuväli Tallinnast 12 kilomeetri kaugusel, mis tekitas probleeme nii lennukorraldajatele kui reisijatele.
1929. aastal võttis riigikogu vastu Tallinna avaliku lennuvälja alla jäävate maade ja ehitiste sundvõõrandamise seaduse. Selle järgi sundvõõrandas riik linnalt 32 hektarit maad. Tollal oldi uhked, et päevane reisijate arv oli 30 kuni 35 inimest. Lennukid lendasid pooleteise tunniga Leningradi, poole tunniga Helsingisse.
1934.-1954. aastal maandusid lennukid Ülemiste lennuradadel, ent angaarid olid ehitamisel ning lennukid pidid ööbima lageda taeva all. Reisijaid teenindati ajutistes hoonetes. 1954. aastal valmis reisiterminal, mida kasutati 1980. aastani, kui olümpiamängude puhul uus terminal ehitati.
Selle projekteerimine algas 1976. aastal. Selle autor oli arhitekt M. Piskov Moskvast, kes ise valis sisekujundajaks Maile Grünbergi kunstikombinaadist ARS. Madal hoone meenutab rehielamut, suuri räästaaluseid ja sakilisi lõpetusi peetakse jaapanipäraseks.
Kaheksateist aastat oldi rahul selle jaamahoonega, ent mida aeg edasi, seda enam tekkis vajadus suurema hoone järele. 1998. aastal hakati laiendama lennujaama reisiterminali. 200 miljonit krooni maksnud rekonstrueerimine suurendas reisijate läbilaskevõimet 1,4 miljonini ja äripinna suurust 2000 ruutmeetrini.
Enne rekonstrueerimist võis iga välisturisti või reisilt tagasi jõudnud eestlast tabada lennujaamašokk - võrreldes teiste euroopa lennujaamadega, nägi meie oma välja üsna räämas ja hall.
Kohati oli isegi piinlik väliskülaliste ees, kel oli ettekujutus Eestist kui kolmandast riigist, millele see räämas lennujaam küll kaasa ei aidanud. Rekonstrueerimise ajal pidid reisijad läbima passikontrolli ajutises ehitises.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele