• OMX Baltic0,77%323,42
  • OMX Riga−0,29%968,56
  • OMX Tallinn0,11%2 281,87
  • OMX Vilnius−0,12%1 510,46
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 100−0,57%10 691,73
  • Nikkei 225−2,65%62 907,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,83
  • OMX Baltic0,77%323,42
  • OMX Riga−0,29%968,56
  • OMX Tallinn0,11%2 281,87
  • OMX Vilnius−0,12%1 510,46
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 100−0,57%10 691,73
  • Nikkei 225−2,65%62 907,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,83
Veemajanduse ja jäätmekäitluse arendamiseks on eraldatud üle üheksa miljardi krooni. Sellest läheb veemajandusse 6,4 miljardit ja jäätmekäitlusesse 2,8 miljardit krooni.
Praegu saab Eestis ühisveevärgi vett umbes 78 protsendil elanikkonnast. 2013. aasta lõpuks on eesmärk jõuda 90 protsendini. Ühisveevärgi vesi peab olema tagatud kõigile üle 50 elanikuga asulate elanikele ning vastama nõuetele.
Reovesi tuleb vastavalt direktiivile kokku koguda üle 2000 inimesega reoveekogumisaladel. Eestis elab sellistes piirkondades kokku üle 930 tuhande inimese ehk 70% rahvastikust. Kanalisatsiooniühendus on praegu keskmiselt 89 protsendil elanikest ning keskkonnaministeerium plaanib 2010. aasta lõpuks seda arvu suurendada 95 protsendini. Reovee kogumiseks on ühiskanalisatsiooni asemel nimetatud viie protsendiga hõlmatud piirkondades otstarbekam korraldada reovee kokkukogumine kogumiskaevude abil.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele