Barroso kutsub Lissaboni leppe ratifitseerimist jätkama

Hispaania, Itaalia, Belgia ja Rootsi on lubanud ratifitseerimisega edasi minna. Tšehhi teatab oma seisukoha pärast tuleva nädala ELI valitsusjuhtide tippkohtumist. Küpros pole oma plaane veel teatanud. Ühel hetkel võib Iirimaa olla ainus riik, mis ei ole Lissaboni lepingut ratifitseerinud.

Mis edasi saab, arutavad valitsusjuhid tuleva nädalal neljapäeval ja reedel toimuval ülemkogul. Vastavaid ettepanekuid oodatakse eelkõige Iiri peaministrilt Brian Cowenilt, kelle sõnul kiiret lahendust ei ole. Demokraatlikus riigis väljendab rahvas oma tahet valimiskasti kaudu. „Valitsus aktsepteerib ja respekteerib iirlaste otsust,“ ütles Cowen.

Osade arvamuste järgi võivad need ELi riigid, mis on huvitatud tihedamast koostööst ja venitajate järeleootamisest tüdinud, omal käel edasiliikumist jätkata. „Tekib debatt kahekiiruselisest Euroopast,“ ütles Euroopa parlamendi sotsialistide juht Martin Schulz. Samas on Iirimaa juba täna ELi rahaliidu liige, mis tähendab, et riiki on näiteks tihedama majanduskoostöö projektidest raske kõrvale jätta.

Paljud kahtlevad, kas Iirimaal enam teist referendumit korraldatakse nagu siis, kui iirlased 2001. aastal ka Nizza lepingu esimese korraga tagasi lükkasid. Samuti on raske lepingu tekstile lisada mingit protokolli, mis iirlaste muresid leevendaks – „ei“ leeri kampaaniateemasid abordiseaduste leevendamisest või maksumäärade tõstmisest Lissaboni leping ei reguleeri.

Iirlaste „ei“ on löök Prantsuse presidendile Nicolas Sarkozyle, kel olid juulis algavaks Prantsusmaa eesistumisajaks Euroopa Liidus suured plaanid põllumajandusest, energeetikast kaitse- ja immigratsiooniprobleemideni välja. Nüüd tuleb esmalt kokku korjata Lissaboni leppe killud.

Iirlaste "ei" Lissaboni leppele tõmbab kriipsu peale institutsionaalsetele reformidele nagu ELi presidendi ametikoha loomine või Euroopa parlamendi ja rahvusriikide parlamentide volituste suurendamine. Raha, konkurentsi ja maksupoliitikat see ei mõjuta. Eelkõige on iirlaste "ei" löök ELile globaalses plaanis, kus EL kogu oma majanduslikust võimust hoolimata ei saa ega saa oma koda korda, et kaalukalt maailmapoliitikas kaasa rääkida. Seal domineerivad USA ning järjest enam sellised kasvava mõjujõuga riigid nagu Hiina ja Venemaa.

Ilma uue lepinguta on kriips peal ka ELi edasisel laienemisel Balkanil, Türgis ja endiste Nõukogude Liidu liikmesriikide territooriumil, sest praegu kehtiva Nizza lepingu järgi saab liidus olla maksimaalselt 27 riiki.