Nädal Raul Veede pilgu läbi

Evelyn Sepa eilne nõuanne anda Eestis sündinud lastele automaatselt kodakondsus on märksa mõistlikum. Riigi tugevus peitub ta kodanikes, mitte elanike solgutamises. Varem või hiljem tuleb tööjõupuuduses Eestil niikuinii hiinlasi ja türklasi sisse vedada ning pärast seda muutub vahe eestlaste ja eestivenelaste vahel märkamatuks.

Tore on näha, kuidas kena naesterahvas mõistlikku juttu räägib. Noored nutikad naised teevad Eesti vinduvale poliitikale ainult head. Keskerakond võikski lõpuks põlvkonnavahetuse korralda. Kaua võib vanainimest ekspluateerida?

Pealegi, olgem ausad, Evelyn näeks partei sümbolina palju parem välja kui Edgar.

Kui eestlane loeb uudist, et USAs tõuseb bensiinihind juba 11 kroonini liitri kohta, hakkab ta kõva häälega naerma. Oleks meil teie mured! Ent lugedes järgmisel päeval, et aasta lõpuks prognoositakse Eestis 20kroonist bensiini ja 23kroonist diislikütust, oleks nagu lehm keelega naerutuju ära nilpsanud.

Samas ei ole järsult kallinev kütus veel tänavaid tühjendanud. Kui tipptunnil seisvast autorivist mööda jalutada, istub enamikus masinaist vaid üksildane juht. Ju jätkub rahval raha ka majandusseisakule vaatamata, ei ole tarvidust iga sõidu jaoks kulusid klappida ega suguvõsale taksot mängida.

Ega head elu peagi häbenema. Iseasi, kui ühel hetkel kahe kasuka vahel magamisest, sularasva söömisest ja kahe maasturiga korraga sõitmisest süda iiveldama hakkab. Siis võib uuele hinnatõusule isegi lootusrikkalt otsa vaadata. Ehk saabub kunagi ka aeg, mil Tallinnas autode arvel taas inimestele ruumi jääb. Parklad tehakse parkideks, kõnniteel võib jälle kõndida ning Vjatšeslav Leedo läheb tagasi Saaremaale. Nii või teisiti, tulevik on helge.

Reformierakond ajas senikaua jonni, kuni sai, mis tahtis: teised parteid lõid kampa ning surusid läbi riikliku õhtuse napsimüügikeelu. Traagikat pole, erinevalt Gorbatšovi ajast saab tänapäeval õllevaru soetada.

Ent jabur on see kemplemine ikkagi.