Eesti terviseinvesteeringud aitavad majandusel areneda

Eesti seisab silmitsi oluliste rahvatervise väljakutsetega, mis mõjutavad eelkõige tööealist elanikkonda – näiteks madal oodatav eluiga, enneaegne suremus, vigastused, tubakatoodete ja alkoholi tarbimine, vähene liikumine ning kasvav ülekaalulisus. Suhteliselt madal oodatav eluiga (2005. aastal elasid naised keskmiselt 78.1 ja mehed 67.3 aastat) on seotud enneaegse suremusega. See omakorda on põhjustatud välistest teguritest (sealhulgas vigastused) ning tervisekäitumisest. Lisaks vajab endiselt tähelepanu HIV levik ning kõrge uute HIV juhtude arv.

Eesti tervisesüsteemi reformimine on olnud jõuline ja edukas. Oodatav eluiga ja inimeste rahulolu tervishoiuga on pidevalt kasvanud pärast 1990ndatel aastate suuri ümberkorraldusi, kui loodi ravikindlustus ning perearstikeskne tervishoiusüsteem. Kuna ressursid on piiratud, tuleb jätkuvalt otsida uusi lahendusi, et säiliks solidaarne ja jätkusuutlik tervisesüsteem. Osalt pakuvad lahendust rahvatervise strateegiaid, mida on viimastel aastatel üha enam loodud. Strateegiate elluviimisse on kaasatud partnereid erinevatest sektoritest ning seeläbi võib loota strateegiate tulemuslikkusele.

Eesti tervisesüsteemi ülevaate avamisega tähistab Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskus oma 10. aastapäeva. Vaatluskeskusele pandi alus 1996. aastal toimunud WHO Euroopa tervishoiureformide konverentsil. Keskuse partnerid on erinevad rahvusvahelised organisatsioonid, valitsused ja ülikoolid. 1996. aastal toimunud konverentsi käigus nägid Euroopa tervisevaldkonna ministrid vajadust õppida teiste riikide kogemustest ning reformide loomisel ja läbiviimisel toetuda tõenduspõhisele informatsioonile. Kaks aastat hiljem loodigi Vaatluskeskus, mis on pidevalt uurinud ja avaldanud aruandeid tervisesüsteemi erinevatest aspektidest.