Varane Marss oli vesine paik

Savi tekib teiste silikaatsete mineraalide keemilise murenemisel, mille juures mängibki tähtsat rolli vedel vesi. Marsi lõunapoolkeralt leiti rohkelt 3,8-4,6 miljardi aasta vanuseid kivimeid, mis on selgelt muutunud koostisega ehk osaliselt savimineraalideks murenenud.

„Senised andmed viitasid ainult mõnele kihtsilikaate sisaldavale paljandile, jättes mulje nende harvast esinemisest,“ ütles Scott Murchie Johns Hopkinsi ülikoolist.

Vaatlused aga näitavad, et selliseid paljandeid on tuhandeid ning nad on hajunud üle terve planeedi, kus iganes Marsi kõige vanemad kivimid paljanduvad. „See ütleb meile seda, et need paljandid on kõik, mis me näeme iidsest Marsi pinnast, millest suurem osa on praeguseks kaetud uuemate vulkaaniliste kivimite ja tolmuga,“ ütles Murchie. Vanemad kivimid on näha näiteks meteoriidikraatrite servades.

Seega annavad erineva koostisega Marsi kivimid geoloogidele selge vihje, et enne 3,5 miljardit aastat olid kivimid vee poolt muudetud koostisega, peale seda aga enam mitte. Erinevad leitud savimineraalid annavad teadlastele samuti alust arvata, et ka nende tekketingimused olid Marsi eri paigus varieeruvad.

Esialgu pole veel selge, kas juba praegu Marsil tegutsevaid roboteid on võimalik savimineraalide juurde juhtida, kuid uute missioonide, eriti 2009. aastal startiva Mars Science Laboratory kavandamisel arvestatakse kindlasti ka sellega, et teha kindlaks, mis Marsi veega ikkagi juhtus.