NCC koondas 8% töötajatest

Aaki sõnu puuduvad statistikaameti avaldatud ehitushinna indeksi muutustel seosed tegeliku eluga. „Oleme püüdnud Eesti Ehitusettevõtjate Liidus selle probleemi põhjuseid välja selgitada ja korraldanud kohtumisi, kus osalesid nii statistikaameti kui majandusministeeriumi esindajad, kuid muutusi kahjuks ei ole.“

Üheks segaduse tekitajaks on ehitusettevõtjate hinnangul statistikaameti valim, mille põhjal ehitushinna indeks arvutatakse ja teiseks vastajate ning vastuste subjektiivsus, kuid statistikaamet ei võta arvesse ka nõudluse-pakkumise vahekorda ehk ehitusettevõtete kasumiootusi.

Toomas Aak seletas, et aastatel 2006-2007, kui reaalsed ehitushinnad tõusid ca 20% aastas, jäid statistikaameti avaldatud hinnatõusud enamasti 5-10% vahele. Täna, kui tänu alltöövõtuhindade olulisele alanemisele on ehitamise ruutmeetri maksumus vähenenud umbes 20%, näitab statistikaamet ehitushinna jätkuvat suurenemist.

„Päris kindlasti ei ole statistikaamet arvesse võtnud asjaolu, et võtmetöötajate töölerakendamise nimel on enamus ehitusettevõtteid valmis ehitama 0-kasumiga või väikese kahjumiga. Palju kulukam on maksta tegevuseta kõrgepalgalistele võtmetöötajatele jätkuvalt palka või riskida nende kaotamisega,“ nentis Aak ning lisas, et eelmistel aastatel teenitud kasumid võimaldavad enamikel ehitusettevõtetel mõnda aega 0-kasumi või väikese kahjumiga töötada.