• OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 225−1,47%63 669,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,56
  • OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 225−1,47%63 669,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,56
Euroopa Liidu raha kasutamise kontrollimisel avastati mullu peamiste rikkumistena raha küsimist tegevusteks, mida tegelikult ei tehtud. Lisaks kasutatu toetuse eest ostetut algselt lubatust erineval otstarbel ja eirati hankereegleid.
Eile avaldatud Euroopa Komisjoni Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) möödunud aasta finantshuvide kaitse ja pettusevastase võitluse aruanded annavad ülevaate liikmesriikides toimunud rikkumiste statistikast ja tegevustest pettuste ennetamisel, vahendas rahandusministeerium.
Raha väärkasutamised Eestis moodustavad vaid 1 protsendi kõigist Euroopa Liidus toimepandud ning liikmesriikide poolt OLAFile teavitatud rikkumisest.
Kuigi 2007. aastal ja 2008. aasta esimeses pooles on rikkumiste avastamine märkimisväärselt tõusnud, pole see tingitud niivõrd väärkasutuste suurest kasvust, vaid järjest suurenenud toetusraha kasutamise mahust ja tõhusamast tööst rikkumiste avastamisel.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele