Vallavanem: mida teha pättarendajatega?

Vallavanem loetles aga aspekte, mida seadusandlus ei reguleeri. Õigusaktidega pole paika pandud, kuidas planeeringualale elama asuvate laste või nende vanemate vajaduste rahuldamiseks rajada pehme infrastruktuur: lasteaiad, koolid, spordikeskused, hooldekodud ning kuidas planeeringuala teenindavad, kuid alast välja jäävad teed saaksid korras hoitud arendamise käigus ja peale arenduse valmimist või kuidas vajalikud teed/sadeveelahendused/valgustus saaks rajatud.

Vallavanema sõnul on valdadel vaja areneda koos arendajate petuskeemidega. Selleks, et garantiid paika saada lepib Rae vald arendajaga kokku kohustused, hinnatakse need ja seatakse hüpoteek nende täitmise tagamiseks. Samuti lepitakse kokku, et hoonete rajamiseks ei anta ehituslubasid enne kui infrastruktuur on valmis. See dubleeritakse ka volikogu otsuses. Samuti lepitakse kokku sotsiaalses liitumistasus. Ja kõik see tehakse juba enne detailplaneeringu algatamist lihtkirjalikult ning täpsustatakse enne vastuvõtmist notariaalselt, rõhutas vallavanem.

Vald on tuletanud, et arendaja peaks iga 5 tema arendusalale rajatava leibkonna eluaseme kohta rahastama ühe lasteaiakoha. Ehk sotsiaalne liitumistasu oleks ca 112 000 krooni. „120kohane lasteaed maksab Rae vallas 67,6 mln, seega üks koht maksab 560 000. Eeldades et keskmine maks jääb samaks, siis tänase keskmise maksurahaga koguksime seda 32,9 aastat. Laenu võtmine on KOV-le piiratud ja seda piiratakse veelgi. Riik ka ei anna raha, kuigi põhiseaduse kohaselt peaks andma koos kohustusega ka vahendid pandud kohustuse täitmiseks,” selgitas Uukkivi sotsiaalse liitumistasu vajalikkust.

Praegu on Rae vallas kokku neli arendajat, kellel pole vald lubanud arendama hakata, sest nad pole tingimustega nõus olnud.

Rae vald on suhtlemisel arendajatega võtnud eesmärgiks kindlad reeglid. Vald tahab arendajalt eellepingult, mis on üks pikemaid protsesse. „Nõuame eskiisi. Enne vastuvõtmist notariaalne leping, tagatistega. Notariaalses leppes kirjutada detailselt lahti kõik, mis puudutab infrastruktuuri väljaehitamist. Teede ülevõtmise eeldus on, et 75% ehitistest peavad omama kasutusluba. Ehitistele aga ei anta ehitusluba ja huvitatud isik ei küsi seda ka enne kui infrastruktuur (torud ja teed) saanud kasutusloa. See tuleb fikseerida nii notariaalsesse leppesse kui ka kehtestamise otsusesse. Nii eelleppesse kui hiljem täpsustatult notariaalsesse leppesse pannakse punktid, mis käsitlevad sotsiaalse osaluse tasumist või mingi konkreetse tegevuse rahastamist. Rae vald võtab iga elamisühiku eest 40 000 krooni,” loetles Uukkivi.

Et teha edaspidi KOVde elu lihtsamaks on Uukkivi mõelnud ka täpsustuste peale planeerimisseaduses. Näiteks kui ei jõuta kokkuleppele lepingu sõlmimisel, võiks KOV-l või muul haldusorganil olla õigus keelduda planeeringu kehtestamisest.

Samuti sooviks vallavanem, et seaduses oleks nõue lepingu sõlmimise kohta arendajaga, kes soovib hoonestamata maa-alale ehitama hatata, enne detailplaneeringu vastu võtmist, kus määratakse ära arendaja kohustused.